Elan teadmisega, et mu töö on ajutine ja tulemus saadetakse põrmu niipea, kui võim vahetub, kirjutab rahandusminister Jürgen Ligi.
Elan teadmisega, et mu töö on ajutine ja tulemus saadetakse põrmu niipea, kui võim vahetub. Seda saab olema valus vaadata ja tunda.
Kui olin olnud ametis alla kahe aasta ning üht-teist saavutanud, sealhulgas isegi kübekese avalikku lugupidamist, pidin valimiste järel põhistsenaariumi järgi ikka lahkuma, sest publik nõuab vaheldust, mitte tulemust ega tuntud nägusid.
Mulle pole päris selge, miks on meil sõltumatu ja põhiseaduslik õiguskantsler, aga rahandusminister, kelle roll ja vastutus õigusriigi kinnistumise oludes on pigem suurem, on vaid tavalise ministri õigustes. Ta peab leppima paljuga, millega südames leppida ei saa, kui aga kokku ei suuda leppida, asendatakse leplikumaga, ning tulemus pole tõenäoliselt meelepärasem. Aga ma tean, see on ka upsakas positsioon. Asendamatust demokraatias ei ole ning keegi ei tule ministrile andma eriõigusi. Rahandusminister on küll kõigil jalus, ent siiski vaid üks. Õnneks ei saa ma viimasel ajal valitsuses suhtumise pärast kurta, masinavärk on sisse töötanud, ning seda kurvem on mõelda, et ajad muutuvad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ma ei nõustu vaatenurgaga, et apoliitilisus on ideaal või ka sisuliselt võimalik, mõtlev ja kirega inimene ei ole neutraalne ning rahaasjad on alati poliitilised valikud. Meelitatud olen sellest ettepanekust igal juhul.
Autor: Vilja Kiisler, Jürgen Ligi
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!