Euroopa tahab elektri osakaalu tarbimises 2040. aastaks kahekordistada

Euroopa Komisjoni uus tegevuskava näeb ette, et elektri osakaal Euroopa energiatarbimises kasvab praeguselt 23 protsendilt 46 protsendile. Selleks peab elekter muutuma tööstusele ja majapidamistele fossiilkütustest kättesaadavamaks ning elektrivõrk uute investeeringutega sammu pidama.

Euroopa elektrifitseerimise üks keskseid probleeme on praegu elektri hind võrreldes fossiilkütustega, rääkis “Cleantechi” saates Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poliitikavaldkonna juht Helena Braun.

Elektriline lahendus võib küll energiat märksa tõhusamalt kasutada, kuid kui elekter ise on tarbijale kallis, ei anna see ettevõttele või majapidamisele piisavat põhjust gaasist või muust fossiilkütusest loobuda.

Seetõttu ei käi Euroopa elektrifitseerimise arutelu ainult uute elektrijaamade üle. Sama olulised on maksud ja võrgutasud ning küsimus, kuidas on energia lõpphind tarbija jaoks kujundatud. Braun toob saates välja, et osa neist otsustest ei ole Euroopa Komisjoni, vaid liikmesriikide käes.

See tähendab, et elektrifitseerimise tempo võib riigiti olla väga erinev. Euroopa tasandil saab luua üldise raamistiku ja suunata investeeringuid, kuid näiteks see, kuidas maksustatakse elektrit ja gaasi või millised kulud pannakse elektri hinna sisse, sõltub paljuski riiklikest otsustest.

Teine suur küsimus on elektrivõrk

Ettevõte võib küll olla valmis oma tootmist elektrifitseerima, kuid vajalikku võrguühendust ei pruugi kiiresti saada. Sellisel juhul ei piisa ka ettevõtte valmisolekust investeerida ega sellest, et turul on olemas vajalik tehnoloogia, viitas Braun murekohale.

Elektrivõrgu arendamine muutub seetõttu järjest enam ka konkurentsivõime küsimuseks. Tööstusinvesteeringute puhul ei ole oluline ainult elektri hind, vaid ka see, kas piisav võimsus on õigel ajal ja õiges kohas olemas.

Brauni sõnul tuleb elektrifitseerimise puhul vaadata sektoreid eraldi. Transpordis tähendab see eelkõige elektriautosid ja laadimistaristut, hoonetes soojuspumpasid ning tööstuses võimalust asendada osa fossiilkütustel töötavaid protsesse elektriliste lahendustega.

Tööstuse puhul ei ole üleminek siiski kõikjal ühesugune. Mõne protsessi elektrifitseerimine on juba praegu tehniliselt üsna lihtne, teiste puhul on vaja uusi tehnoloogiaid või väga suuri investeeringuid. Ettevõtte jaoks määrab otsuse lõpuks see, kas uus lahendus on konkurentsivõimeline ka pikema aja jooksul.

Samas oleme endiselt olukorras, kui elektrifitseerimine tähendab ettevõttele kõrgemaid kulusid kui fossiilkütuste kasutamine, on keeruline eeldada, et tööstus teeb vajalikud investeeringud üksnes kliimaeesmärkide pärast.

Fossiilkütuste väiksem kasutamine tähendaks ikkagi Euroopale ka väiksemat sõltuvust imporditavast energiast. Ukraina sõja järel on energia päritolu ja varustuskindlus muutunud palju otsesemalt majandus- ja julgeolekupoliitika küsimuseks.

Pikemalt sellest, millised võimalused ja probleemid tekivad elektrifitseerimisest Eesti jaoks ning mida peab muutma, et puhtama elektri olemasolu jõuaks ka tegelikult tööstuse, transpordi ja kodude energiakasutusse saab kuulata juba "Cleantechi" saatest.

Saadet juhib Mart Valner.

Pildil Helena Braun. Foto: Andres Laanem