Swedbanki juhi Olavi Lepa hinnangul valitseb Eestis isikuandmete kaitses topeltstandard. Kui erasektoris järgitakse reegleid laialdaselt, siis avalik sektor näib liikuvat vastupidises suunas, rääkis Lepp Äripäeva raadios.
Lepp kinnitas, et Swedbankis võetakse pangasaladust väga tõsiselt. Samas tõdes ta, et ka seal on omad pimekohad. Näiteks rahapesu tõkestamisel on oluline vältida olukorda, kus uuritav saab kaudselt vihje, et teda jälgitakse.
Lepa sõnul peaks pangasaladuse küsimuses lõpliku vastuse andma Riigikogu: “See ei saa olla ainult täidesaatva võimu otsus. Peab olema tasakaalustatud arutelu ka teiste huvide, sealhulgas privaatsuse osas.”
“GDPR (General Data Protection Regulation – toim.) näeb ette, et inimestel on õigus teada, millist infot nende kohta kogutakse – erasektoris kehtib see laialdaselt. Avalik sektor tundub aga liikuvat suunas, kus neile need reeglid ei kehti,” ütles Lepp.
Tema hinnangul peaks kehtima vähemalt mingisugune aruandluskohustus selle kohta, kes ja millal on saanud ligipääsu inimese andmetele – kui mitte kliendile otse, siis vähemalt Riigikogu julgeolekukomisjonile või mõnele teisele sõltumatule järelevalveorganile.
Lisaks tuli intervjuus juttu Swedbanki esimese poolaasta tulemusest. Lepp selgitas, miks langes panga esimese poolaasta kasum ligi kolmandiku võrra. Intervjuus tuli juttu ka tehisintellektist, Trumpi võimalikest tollidest ja topeltstandarditest isikuandmete kaitses.
Küsis Meelis Mandel.
Foto autor: Liis Treimann.
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.