Tehnoloogilised hiigelsammud panevad tulevikus kohanemisvõime proovile

Riik loob pikaajalist strateegiat aastaks 2035, et Eesti oleks kõigile parim paik elamiseks, töötamiseks ja õppimiseks. Teema ümber toimuvad arutelud tõid riigikantselei ja rahandusministeeriumi ka Arvamusfestivalile, kus vaadatakse veel kaugemale, aastasse 2053, ning arutletakse, milline võiks olla meie elu ja ümbritsev keskkond siis. Milline on meie argipäev muutunud tehnoloogilises reaalsuses ning kuidas saame ise seda arengut suunata või sellega paremini kohaneda? Arutelu soojendusesinemine jõudis ka 2019. aasta juunis Äripäeva vahendusel raadiokuulajateni, kus omavahel jagasid mõtteid riigikantselei IKT-nõunik Marten Kaevats ning Tallinna Ülikooli õpperobootika nooremteadur Janika Leoste. Vestlust juhtis Ivo Visak. Üheks juhtmõtteks jäi arutelust kõlama kohanemisvõime vajadus tehnoloogiliste hiigelsammude kõrval. Muutused võivad meid tulevikus saata mitte iga paari aasta tagant, vaid iga nädal või ka iga päev. Vestluses arutati, kuidas jääks inimene selle kõige juures inimeseks, kes vajab tegelikkuses empaatilist ühiskonda. Samuti räägiti vajadusest suhtuda väga tõsiselt arusaama, et 21. sajandi õpioskused ei ole sõnakõlks, mida dokumentides mainida, vaid on päriselt täitmiseks. Eesmärk peab olema, et praegused õpilased oleksid tuleviku Eesti kohanemisvõimelised juhid ja suunajad.