Jõks ja Kaljulaid: Meist igaühel on valimiste ajal rohkem võimu kui ministri portfellis

„Riigipoliitika on professionaliseerunud ja selle hea külg on see, et kui on vaja kiiresti otsuseid vastu võtta, siis need ka võetakse. Masinavärk ja distsipliin töötavad,“ võrdleb Jõks tänast riigipoliitika seisu õiguskantslerina töötamise ajaga, mil ta riigivorsti tegemist lähemalt nägi. „Ma olen paljude Riigikogu koosseisudega koostööd teinud. Esimeses Riigikogus, kellega ma koostööd tegin, inimesed mõtlesid ja julgesid ka öelda, mida nad mõtlesid. Järgmises Riigikogus mõeldi, aga enam ei julgetud öelda. Kolmas koosseis oli selline, kes ei mõelnud ega öelnud midagi. 2019. aastatel jõuti perioodi, kus ei mõeldud, aga öeldi. Praegu näen ma ohuna eelkõige kiireloomulisust, mis tuleneb osalt kriisidest – pandeemia, sellele järgnenud energiakriis ning nüüd majandus- ja julgeolekukriis. See tapab demokraatia olemuse, sest otsused tehakse ära lühikese ajaga ebademokraatlikult, põhimõttel „kauaks meid on“,“ osundab Jõks.

„Kriisi ajal on lihtne öelda, et „meil on kriis, praegu mobiliseerume ja pärast arutame“. Aga kui seni võimude lahususest ja demokraatlikest protsessidest lähtuv võim kriisiolukorras neist põhimõtetest enam kinni ei pea, on väga kehvasti. Moldova valimised on julgustav näide sellest, kuidas nurkade lõikamise ja õigusruumist ülesõitmise asemel jäi president Maia Sandu demokraatlikele väärtustele kindlaks – ehkki tema ümber oli palju nõuandjaid, kes soovitasid Vene mõju tõrjumiseks vastupidist,“ näitlikustab president Kaljulaid õigusriigi põhimõtetele truuks jäämise olulisust.

Vähe on väljavaateid riigil, kes ei oska rakendada oma noorte potentsiaali. President Kaljulaidi Fond (PKF) ja advokaadibüroo Sorainen tegelevad noorte kaasamise ja hariduse edendamisega aktiivselt.

„Eesti on maailmas üks vabamaid riike – ja seda mitte ainult ajakirjandusvabaduse poolest (2025. aasta andmetel on Eesti Norra järel 180 riigi seas teisel kohal meediavabaduse indeksis: https://rsf.org/en/index). Kui riik on väga vaba ja seejuures ka suhteliselt madala maksukoormusega (36% Euroopa Liidu keskmise 48% vastu), siis sellises riigis peavad kodanikud riiki ise tegema. Mida vabam on riik, seda suurem on igaühe mõju ja võimalus kaasa rääkida selles, milline see meie riik on 20 aasta pärast. Mulle selline riik väga meeldib, aga see vajab aktiivseid kodanikke,“ selgitab Kaljulaid endanimelise fondi eestveetavate algatuste Arutlev Kool ja Demokraatia Akadeemia mõtet.

„Me kõik oleme demokraatia arhitektid. Juba kujunenud hoiakuid me ei muuda, aga seda enam tuleb mõtestatult tegeleda uue põlvkonnaga, kes lähevad tulevikus Kadriorgu ja Toompeale. Seetõttu toetab Sorainen PKF-i loodud Demokraatia Akadeemiat, sest vastasel juhul on meil järgmine kümnend kaotatud. Praegu oleme kaotanud kaks kümnendit ja ma ei tahaks, et me kaotaksime ka kolmanda,“ ütleb Jõks.

Valimistekuu „Soraineni sageduse“ saates arutletakse demokraatia olemuse ja tervise üle nii riigivalitsemises, spordimaailmas kui ka noorte suunamises. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaat Helery Maidlas ja vandeadvokaat Mario Sõrm. Saatekülalised on demokraatiavalvurid – endine Eesti Vabariigi president ja praegune Eesti Olümpiakomitee president Kersti Kaljulaid ning Soraineni partner Allar Jõks, kes juhib büroo riigisuhete valdkonda. President Kaljulaidi Fondi ja Soraineni seob koostöö Demokraatia Akadeemiaga – inspireeriva programmiga 15–19-aastastele noortele, kes soovivad ühiskonnaelus aktiivsemalt kaasa rääkida. Akadeemia on platvorm Eesti tulevikuliidritele eesmärgiga arendada noorte juhtimisoskusi, kodanikuaktiivsust ning arutada Eesti demokraatia käekäigu, poliitika, meedia ja ühiskondlike protsesside üle.

Kuula saadet siit: