• OMX Baltic−0,26%318,63
  • OMX Riga0,47%1 015,01
  • OMX Tallinn−0,16%2 253,01
  • OMX Vilnius0,22%1 508,59
  • S&P 500−0,35%7 592,4
  • DOW 30−0,36%52 297,09
  • Nasdaq −0,39%25 366,09
  • FTSE 100−0,04%10 858,46
  • Nikkei 2250,53%61 142,35
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,26%318,63
  • OMX Riga0,47%1 015,01
  • OMX Tallinn−0,16%2 253,01
  • OMX Vilnius0,22%1 508,59
  • S&P 500−0,35%7 592,4
  • DOW 30−0,36%52 297,09
  • Nasdaq −0,39%25 366,09
  • FTSE 100−0,04%10 858,46
  • Nikkei 2250,53%61 142,35
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • Aivar HundimägiAivar Hundimägi
  • Stiine Reintam
Hommikuprogramm
00:00
Peatükid
Telia koondanuks töötajaid tõenäoliselt ka ilma tehisaruta

Telia Eesti oleks tõenäoliselt koondanud töötajaid ka ilma tehisaruta, kuid uusi tehnoloogiaid kasutades on ettevõttel lihtsam teha sama töö ära väiksema ja tõhusama organisatsiooniga, ütles Telia Eesti juht Andre Visse.

Telia teatas umbes kuu aega tagasi ligi 100 töötaja ehk umbes 7% töötajaskonna koondamisest.

“Koondamise otsus oleks tõenäoliselt tulnud ka siis, aga seda oleks oluliselt keerulisem ellu viia,” ütles Visse Äripäeva raadio hommikuprogrammis küsimusele, kas koondamine oleks toimunud ka tehisaruta.

Tema sõnul aitavad AI-tööriistad leida organisatsioonis tõhusamaid tööviise ning teha seniseid ülesandeid produktiivsemalt. Koondamisotsuse taga ei olnud siiski üksnes tehisaru kasutuselevõtt, vaid ka pikalt püsinud kulusurve, sealhulgas sisendkulude kasv.

“Meil tuleb selle kulukaarega niikuinii pidevalt tegeleda,” ütles Visse.

Tehisaru muudab tööd, mitte ainult töökohtade arvu

Telia juht rõhutas, et tehisaru mõju ei tohiks taandada narratiivile, nagu võtaks AI inimestelt töö ära. Tema hinnangul seisab ees struktuurne muutus nii telekommunikatsioonis kui ka teistes majandusharudes.

Telias tegutsevad juba meeskonnad, kuhu kuuluvad nii inimesed kui ka AI-agendid. Ettevõte õpetab töötajatele tehisaru tööriistade kasutamist ning on koolitanud juhte hindama, kuidas töövooge ja tööprotsesse uute tehnoloogiate abil ümber korraldada.

“Paindlikkus muutuda on kõige suurem võti,” ütles Visse. Tema sõnul on muutuste tempo kiirenenud ning see on tööturul uus normaalsus, millega tuleb konkurentsivõime säilitamiseks arvestada.

Samuti näeb ta, et paljud ITK-sektoris töötanud inimesed võiksid minna tööle teistesse sektoritesse, et automatiseerida ja digitaliseerida ka teisi majandusharusid.

Visse näeb samas probleemina noorte tööturule sisenemist, sest lihtsamad algtaseme ülesanded võivad automatiseerimise tõttu väheneda. Tööandjatel tuleb seetõttu tema sõnul leida uued viisid, kuidas noori tööle võtta, õpetada ja nende karjääri alustada aidata.

Ta lisas, et noored ei pruugi muutustega kohanemisel tingimata hätta jääda. Visse kogemuse järgi võivad noored olla tööturule tulles mõnikord konkurentsivõimelisemad kui tippspetsialistid, kes on kinni vanades töövõtetes.

Küsis Aivar Hundimägi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele