Vähene teadlikus töötajate eripäradest võib suured talendid varju jätta

Ka nõnda tavapärane asi nagu avatud kontori sagin võib viia selleni, et mõne töötaja suurepärane analüüsivõime või muu talent ei pääse esile, räägib If Kindlustuse personalipartner ja neuroerinevuste koolitaja Mari Ahnefer.

Hinnanguliselt iga viies inimene mõtleb või tajub maailma enamikust erinevalt, sest tal on mõni neuroerinevus – näiteks aktiivsus- ja tähelepanuhäire, düsleksia või autismispekter. Mõnes valdkonnas võib selline olla ka iga teine või kolmas inimene, märkis Ahnefer Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

„Ma arvan, et heas mõttes keskmine töökeskkond on siiski mõeldud ja disainitud väga keskmise inimese jaoks,“ rääkis Ahnefer. Neuroerinevatel inimestel esineb tema sõnul sageli näiteks sensoorset tundlikust, mistõttu kolleegide omavaheline jutustamine, vale valgus jms võib neid tavapärasest rohkem häirida. Isegi siis, kui ta tuleb sellele vaatamata tööga kenasti toime.

„Me ei näe, kui väsinud ta sellest õhtuks on. Me ei näe, kuidas tal võib-olla pole kodus enam mingit energiat, et enda heaks midagi teha,“ märkis Ahnefer. Iga neuroerineva inimese talendid on erinevad, kuid sageli iseloomustab neid näiteks keskmisest suurem analüüsivõime ning mustrite ja seoste märkamise oskus, tõdes ta.

Intervjuus tuli juttu ka sellest, kuidas neuroerinevusi töökeskkonnas paremini märgata ja teadvustada ning kuidas juht saab teistsuguse maailmatajuga töötajat toetada. Mari Ahneferiga vestles Karl-Eduard Salumäe.

Fotol If Kindlustuse personalipartner ja neuroerinevuste koolitaja Mari Ahnefer (erakogu)