Eliisa Matsalu • 10. jaanuar • 3 min
Jaga lugu:

Valus debatt: Ladõnskaja ja Kallas lõimumisest

Kui Eesti 200 juhi Kristina Kallase sõnul näitas ühiskonna reaktsioon nende erakonna reklaamile seda, et tegu on valusa teemaga, siis Isamaa liikmest Viktoria Ladõnskaja-Kubits leiab, et haiget tegi Eesti 200 ise. Ka lõimumise probleemi lahendustes on nad eri meelt.

Tänases „Poliitikute töölaua“ saates vastamisi olnud Eesti 200 juht Kallas ja Isamaa liikmest Ladõnskaja-Kubits jäid selgelt eriarvamusele, kas eestlased ja venelased kahte leeri löönud Eesti 200 šokireklaam oli õige või vale. Kuigi Kallas ja Ladõnskaja-Kubits on ühte meelt, et eestlaste ja venelaste nõrk integratsioon on probleem, on neil väga erinevad nägemused, kuidas probleemi lahendama peaks.

„Ma arvasin, et oleme terveks saanud ja kui plakati üles paneme, tuleb vaid reaktsioon „ahah, räägime läbi, kas meil on veel probleeme“. Kuid see oli hoopis haava lahti kiskumine. See näitab, et meil pole lahendatud ära seda, mis meil pronksiööst saati on üleval olnud,“ rääkis saates Kristina Kallas.

Küsimusele, kas sellest võib järeldada, et Eesti 200 reklaam oli vaid katsejänes teada saamiseks, kui olulise probleemiga on tegu, vastas Kallas siiski eitavalt. „See oli soov osutada tähelepanu probleemile,“ ütles ta.

Ladõnskaja-Kubitsa sõnul vaidleb Kallas iseendaga. „Ühelt poolt ütleb ta, et arvas, et ühiskond on terveks saanud ja teisalt ütleb, et tahtis tähelepanu juhtida probleemile, mis on juba 28 aastat meie ühiskonnas olnud,“ ütles ta.

„See debatt on seotud emotsionaalse pingega,“ ütles Ladõnskaja-Kubits. „Kui ma neli aastat tagasi poliitikasse tulin, siis ütlesin, et ma ei taha mingit vastandamist, kuid just seda Eesti 200 on teinud,“ rääkis ta.

Kuidas probleemi lahendada?

Kristina Kallas näeb lõimumise probleemi lahendusena, et esimesel septembril aastal 2020 avataks pilootprojektina osades koolides kaks esimest klassi, millest üks klass oleks venekeelne ja teine eestikeelne. „Ei pea olema nii, et vene laps peab hakkama ainult eesti keeles õppima. See pole isegi reaalne, meil pole piisavalt õpetajaid selleks,“ rääkis Kallas. Tema sõnul on oluline, et mõlema emakeelega lapsed alustaksid oma kooliteed ühes ja samas saalis, ühesuguste kõnede ja sõnumitega.

Ladõnskaja-Kubits arvates ei ole see aga sugugi piisav, kuna ühe katuse all olles oleksid õpilased endiselt eraldatud. „On õrn, aga siiski sisuline kokkulepe olemas, et me lähme tasapisi üle eestikeelsele haridusele,“ ütles ta.

Ladõnskaja-Kubitsa sõnul on venekeelsetel inimestel suur ja põhjendatud hirm, et oma lapsi Eesti koolidesse pannes kannatavad nende identiteedid. Ta rääkis, et talle meeldiks, kui kõik vene perede lapsed läheksid Eesti koolidesse. Eestivenelasena on Ladõnskaja-Kubitsal soov, et vene perede lastel oleks koolides võimalik võtta lisaainena vene keelt. „Sellisel juhul ei pea minu laps loobuma oma juurtest ja kõik võidavad,“ ütles ta.

Ladõnskaja-Kubits lisas, et samuti oleks hea, kui koolidesse tekiksid ka huviringid, kus saaksid venekeelsete laste vanemad osaleda. Siis väheneks tema sõnul paljude hirm, justkui nad ei oskaks oma lastega millestki rääkida, kui nad Eesti koolidesse pannakse. "Mina tegelen oma kodus sellega, et mu lapsel oleks ka piisavalt hea vene keel, mitte vaid eesti keel," rääkis Ladõnskaja-Kubits, kelle tütar käib Eesti koolis.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt