Artikkel

    Välisminister: sulgeme ELi sadamad Vene lipu all sõitvatele laevadele

    Saatejuhid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik arutlesid saates "Soraineni sagedus" koos saatekülaliste välisminister Eva-Maria Liimetsa ja Soraineni finantsõiguse eksperdi Krista Ševereviga sanktsioonide üle.Foto: Andras Kralla

    „Surve avaldamiseks Venemaale agressiooni lõpetamiseks on täiendava sanktsioonina Balti riigid koos Poolaga teinud ettepaneku sulgeda ELi riikide sadamad Vene lipu all sõitvatele laevadele. See sanktsioon oleks selge kahjuliku mõjuga Vene impordile ja ekspordile ning vähendaks valuuta jõudmist Venemaale,“ rääkis välisminister Eva-Maria Liimets Äripäeva raadios.

    „Praegu oleme etapis, kus liikmesriigid teevad uute sanktsioonide kohta ettepanekuid ja otsitakse konsensust nende kehtestamiseks,“ ütles välisminister saates „Soraineni sagedus“, kommenteerides Venemaale täiendavate sanktsioonide kehtestamise arutelu ELi äsjasel välisministrite kohtumisel.
    „Energeetika valdkonnas on arutelud üleval mitme nurga alt – ühelt poolt otsitakse võimalusi energiajulgeoleku tugevdamiseks ning sõltuvuse vähendamiseks Vene toorainest. Teisalt kombitakse pinda, kas meil on konsensuslikku valmisolekut panna sanktsiooni alla rohkem energiasektoriga seotud tegevusi kui need, milles seni on kokku lepitud. Näiteks on pikaajalise mõjuga sanktsioonina kokku lepitud, et energeetikavaldkonnas me enam ei ekspordi Venemaale kõrgtehnoloogiat. Energiasektori embargo osas veel konsensust siiski ei ole,” selgitas Liimets.
    Kui ühelt poolt käib ELi valitsuste tasandil analüüs ja arutelu, milliseid sanktsioone Venemaa sõjalise jõu kurnamiseks veel kehtestada saab, siis teisalt on samal ajal ettevõtjatel ja eraisikutel tekkinud sanktsioonidega seoses hulk küsimusi, kuidas neid praktikas rakendama peab.
    „Näeme oma igapäevases nõustamistöös, et ettevõtjate jaoks on hetkel väga segadusttekitav, mida tohib teha, mida mitte, mida peab kontrollima, milline hoolsuskohustus kellelegi kohaldub, kui kaugele välja tuleb tuvastada tegelike kasusaajate ja juhatuse liikmete tausta,“ kirjeldas olukorda advokaadibüroo Sorainen finantsõiguse ekspert Krista Ševerev.
    Eriti suure surve all on finantsteenuste pakkujad, kes peavad maandama põhiriske – neil on erikohustused ja rangemad nõuded rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel. Kuid tuleb siiski arvestada, et selle seaduse alusel on sanktsioonide järgimise kohustus tegelikult kõigil juriidilistel ja eraisikutel. Rahvusvahelist sanktsiooni rikkuva tehingu tegijat võib oodata karistus.
    „Iga vene rahvusest isiku puhul ei soovita me kindlasti keelduda lepingu sõlmimisest – sõltub, kas isik või tema üle kontrolli omav isik on kantud sanktsioneeritud isikute nimekirja või mitte. Samuti on väga oluline, et iga ettevõtja teaks, kas tema tegevussektoris on sanktsioone kehtestatud ning kui on, siis neid järgida," lisas Ševerev.
    "Näiteks puidutööstuses, relvatööstuses, tehnoloogiatööstuses jm sanktsioonidega seotud tööstustes peaksid ettevõtjad kindlasti olema teadlikud piirangutest, mis neile võivad kohalduda, ja kahtluste puhul küsima juriidilist nõu, et ennetada võimalikke rikkumisi,“ hoiatas Ševerev. Infot sanktsioonide ja sanktsioneeritud isikute kohta leiab välisministeeriumi kodulehelt ja ka Euroopa Liidu sanktsioonikaardilt „EU sanctions map“.
    „Keelduda tuleb tehingute tegemisest isikuga, kes on kantud sanktsioneeritud isikute nimekirja. Talle ei tohi laenu anda, isegi värvipliiatseid ei tohi tema käest osta – kõige karmimalt sanktsioneeritud isikute puhul on igasugune rahavahetus keelatud,“ selgitas Ševerev.
    Kui rääkida sanktsioonide mõju hindamisest, siis siin on Eva-Maria Liimetsa sõnul kaks poolt. Esimene on poliitiline eesmärk – selge sõnumi andmine Venemaale, et agressiivne sõjaline tegevus ei ole aktsepteeritav. Teine on majanduslik aspekt, mille käegakatsutavaid tulemusi on mitu: Venemaa börs on olnud suletud, rubla kurss on kukkunud, Venemaa keskpanga varade sanktsioneerimise tagajärjel on Venemaa valitsusel nendele puudulik juurdepääs, mistõttu ei saa sõjategevust nende arvel finantseerida. Sanktsioonid tuginevad analüüsile, milline on majandustegevus Euroopa Liidu ja Venemaa vahel ning millised on võimalused lõpetada välisvahendite ja valuutareservide jõudmine Venemaale, et takistada sõjategevuse finantseerimist.
    „Üle 3,4 miljoni ukrainlase on tänaseks oma kodumaalt lahkunud – meie ülesanne on teha sõjapidamine Venemaa jaoks majanduslikult nii üle jõu käivaks, et ta oleks sunnitud sõjategevuse lõpetama. Paralleelselt peame aga püüdma pehmendada sanktsioonide mõju teiste riikide jaoks, sest paraku mõjutavad sanktsioonid negatiivselt ka ELi riikide majandust. Kuid kuna õigus elule on väga oluline õigus ja seda Venemaa poolt Ukrainas tugevalt rikutakse, siis maailma üldsus peab sekkuma,“ rõhutas Liimets.
    „Soraineni sageduse“ saates arutlesid sanktsioonide mõju teemal saatejuhid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik saatekülaliste välisminister Eva-Maria Liimetsa ja advokaadibüroo Sorainen finantsõiguse eksperdi Krista Ševereviga. Krista kuulub Sorainenis lisaks finants- ja kindlustusõiguse tiimile ka Ukrainas toimuva sõjaga seotud erakorralise abi ja õigusnõustamisega tegelevasse töörühma. Infot Ukrainaga seotud teemadel leiab Soraineni kodulehelt.
    Kuula sanktsioonidele keskenduvat "Soraineni sageduse" saadet siit:
  • Hetkel kuum
Andre Nõmm: AI fanfaarid kõigutavad senist elukorraldust
Tehnoloogia kiire areng esitab demokraatiale väljakutse, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm inspektsiooni blogis.
Tehnoloogia kiire areng esitab demokraatiale väljakutse, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm inspektsiooni blogis.
USA aktsiaturud sulgusid pingelises ootuses, kuid Nvidia ületas kõik prognoosid
Nvidia langes kolmapäeval 2,85% ehk 19,80 dollarit ning lõpetas kauplemise enne majandusaruande avaldamist 674,72 dollari peal, peale uudiste avaldamist hüppas 8,42%
Nvidia langes kolmapäeval 2,85% ehk 19,80 dollarit ning lõpetas kauplemise enne majandusaruande avaldamist 674,72 dollari peal, peale uudiste avaldamist hüppas 8,42%
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väiketootjate unistus on purunenud: meie pealt hoitakse esimesena kokku
Unistus, et järjest rohkem tarbitakse teadlikult kohalike väiketootjate tooteid, ei ole täitunud, ütles väiketootja Nopri talumeierei peremees Tiit Niilo.
Unistus, et järjest rohkem tarbitakse teadlikult kohalike väiketootjate tooteid, ei ole täitunud, ütles väiketootja Nopri talumeierei peremees Tiit Niilo.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Neeme Korv: Skype'i tegijad trikitavad jälle
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Idavedude skandaali jõudnud Metaprint palkas uue juhi
2023. aastal idavedude skandaali sattunud Metaprint palkas ettevõttesse uue juhatuse liikmena Artjom Sokolovi, kes on varem tegutsenud SEB Pangas.
2023. aastal idavedude skandaali sattunud Metaprint palkas ettevõttesse uue juhatuse liikmena Artjom Sokolovi, kes on varem tegutsenud SEB Pangas.
Teadlane: kliimaseaduse eesmärk on vildakas
Rääkides rohepöördest, siis ka autodega tehakse pöördeid. Aga see on juhi otsus, kas pööre toimub sujuvalt ja kaasreisijatele märkamatult või külg ees kummivilina saatel, kirjutab TalTechi doktorant-nooremteadur, kliimaseaduse transpordi ja liikuvuse töögrupi liige Tanel Jairus.
Rääkides rohepöördest, siis ka autodega tehakse pöördeid. Aga see on juhi otsus, kas pööre toimub sujuvalt ja kaasreisijatele märkamatult või külg ees kummivilina saatel, kirjutab TalTechi doktorant-nooremteadur, kliimaseaduse transpordi ja liikuvuse töögrupi liige Tanel Jairus.
Müügimees: me liigume elektriautode suunas märkamatult
Elektriautode müüjad tajuvad, et üha enam inimesi mõtleb elektriauto ostmisele, rääkis City Motorsi kasutatud autode müügijuht ja Elektriautopood.ee müügimees Sander Kirss.
Elektriautode müüjad tajuvad, et üha enam inimesi mõtleb elektriauto ostmisele, rääkis City Motorsi kasutatud autode müügijuht ja Elektriautopood.ee müügimees Sander Kirss.
Kaamos ehitab Vehole esinduse
Kaamos Kinnisvara ehitab Veho uue kommertssõidukite esinduse Tooma äriparki hiljemalt aasta lõpuks.
Kaamos Kinnisvara ehitab Veho uue kommertssõidukite esinduse Tooma äriparki hiljemalt aasta lõpuks.
Raadiohommikus: obskuursed ärid Eestimaal
Kolmapäevases hommikuprogrammis tuleb juttu ebatavalistest ja eriilmelistest äridest.
Kolmapäevases hommikuprogrammis tuleb juttu ebatavalistest ja eriilmelistest äridest.