Kalle Muuli: Eesti energiajulgeoleku puhul tehti halbu otsuseid juba aastal 2013

Kui sel suvel on börsipaketil tarbijaid nörritanud rekordhinnad ja juuli oli kõigi aegade kalleima elektriga kuu, siis talveks prognoositakse veel 1,7–2,3 korda kallimat elektrit. Positiivse poole pealt on rohkem kui 200 000 leibkonda fikseerinud hinna odavamalt, kui praegu börsil välja käia tuleks.

Valitsuskoalitsiooni lubatud elektriturureformi ootavad pikisilmi kõik kodutarbijad, kuid praeguse seisuga on elektrimüüjatel veel küsimusi rohkem kui vastuseid. Ootamatult kalli hinnaga kodanikuelektri üks kõrvalmõjusid võib aga olla fikseeritud pakettide hinnalangus.

Tulevast ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrit Kristjan Järvanit (31) vähem või rohkem tundvad inimesed kirjeldavad teda kaheti: ühelt poolt öeldakse, et ta on kiire kohanemisvõimega nupukas ettevõtlusmees, teisalt paisatakse õhku küsimus, mis on Järvani ministriks hakkamise agenda.

Kas elekter jääbki nii kalliks, millist rolli mängib hinnas rohepööre ja mis tingimustel saaksime taas odavamat hinda nautida, selgitab Äripäeva ajakirjanik Kristjan Pruul.

Kui 14. oktoobril kella kolme paiku päeval Eestis sireenid tööle hakkavad, ei pea tipptunnil autos istuv inimene sõidukit keset tänavat maha jätma ega lähimasse keldrisse jooksma, kuid ta võib endalt küsida: kui see ei oleks test, vaid päris oht, siis mida ma praegu teeksin ja kuhu läheksin?