Kalle Muuli: Eesti energiajulgeoleku puhul tehti halbu otsuseid juba aastal 2013

Kui sel suvel on börsipaketil tarbijaid nörritanud rekordhinnad ja juuli oli kõigi aegade kalleima elektriga kuu, siis talveks prognoositakse veel 1,7–2,3 korda kallimat elektrit. Positiivse poole pealt on rohkem kui 200 000 leibkonda fikseerinud hinna odavamalt, kui praegu börsil välja käia tuleks.

Valitsuskoalitsiooni lubatud elektriturureformi ootavad pikisilmi kõik kodutarbijad, kuid praeguse seisuga on elektrimüüjatel veel küsimusi rohkem kui vastuseid. Ootamatult kalli hinnaga kodanikuelektri üks kõrvalmõjusid võib aga olla fikseeritud pakettide hinnalangus.

Tulevast ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrit Kristjan Järvanit (31) vähem või rohkem tundvad inimesed kirjeldavad teda kaheti: ühelt poolt öeldakse, et ta on kiire kohanemisvõimega nupukas ettevõtlusmees, teisalt paisatakse õhku küsimus, mis on Järvani ministriks hakkamise agenda.

Kas elekter jääbki nii kalliks, millist rolli mängib hinnas rohepööre ja mis tingimustel saaksime taas odavamat hinda nautida, selgitab Äripäeva ajakirjanik Kristjan Pruul.

Küberrünnakutest, andmeleketest ja uutest turvanõuetest räägitakse hommikust õhtuni. Ometi näitavad nii värsked intsidendid kui ka statistika, et ettevõtete tegelik kaitstus ei ole jutule järele jõudnud. Prominioni infoturbeekspert Ekke Einberg kirjutab, et probleem pole enam selles, nagu ettevõtted poleks ohtudest kuulnud. Pigem on sellest tüdimus ning arvatakse, et infoturvalisusega on juba tegeletud, sest vajalik dokument on olemas või mõni nõue täidetud.