Kristjan Pruul: miks elekter nii kallis on ja veel mitu küsimust, vastustega

Elektri esmaspäeva keskmine börsihind Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas kerkis võrreldes pühapäevaga kaks ja pool korda, 500,61 euroni megavatt-tunni eest.

Kui sel suvel on börsipaketil tarbijaid nörritanud rekordhinnad ja juuli oli kõigi aegade kalleima elektriga kuu, siis talveks prognoositakse veel 1,7–2,3 korda kallimat elektrit. Positiivse poole pealt on rohkem kui 200 000 leibkonda fikseerinud hinna odavamalt, kui praegu börsil välja käia tuleks.

Kõrged elektrihinnad paisutasid riigifirma Eesti Energia käivet ja kasumit ka teises kvartalis, ettevõtte teenis poolaastaga ajaloo suurima kasumi.

Eesti ettevõtted peavad toime tulema rekordiliste energiahindadega ja see teeb neil raskemaks konkureerimise Põhjamaadega, kus elekter on odavam olnud, ütleb Eesti Panga ökonomist Sulev Pert kommentaaris hinnastatistikale.

Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.