Artikkel

    Idusektori trend: investeeringud süvatehnoloogia ettevõtetesse kasvavad

    Eesti idusektori olukorra üle arutlesid saates "Soraineni sagedus" Mario Sõrm, Oliver Ämarik, Mirell Prosa ja Eve Peeterson.Foto: Äripäev

    Idusektori trendidest rääkides on näha, et järjest enam investeeritakse süvatehnoloogia ehk n-ö deeptech-ettevõtetesse, märgiti iduettevõtluse käekäigule keskenduvas saates "Soraineni sagedus".

    Deeptech-valdkonnas on kopeerimist ja konkurentsi vähem, leiab advokaadibüroo Sorainen advokaat Mirell Prosa, kes on ühtlasi intellektuaalomandi valdkonna ekspert ja juhib Sorainenis idufirmade valdkonda.
    "Deeptech nõuab ka teistsuguse profiiliga investoreid – oskust aru saada süvatehnoloogilise ettevõtte ärimudelist ning valmidust pikaajalisemalt tulemust oodata, sest tootearendus on raha- ja ajamahukas võrreldes äpiarendajatega. Paljudel riskikapitalifondidel ei ole sisemist pädevust deeptech'i ärimudelite hindamiseks, kuid õnneks on meil juurde tulemas fonde, kellel see pädevus on," nentis Mirell Prosa saates.
    "Juura poole pealt on siin olulised intellektuaalomandi õiguste ülemineku ja patentide teemad. Ülikoolides, teadlaste käes on palju intellektuaalomandit, mis peaks lepingute alusel jõudma äriühingusse, kus seda saab kasutada ja kust see ära ei kao,“ selgitas Prosa süvatehnoloogia valdkonna iduettevõtete ees seisvaid juriidilisi väljakutseid.
    Startup Estonia juht Eve Peeterson rõhutas saates vajadust Eesti idusektorit jõuliselt arendada. „Kui varem oli Eesti maailmas tuntud digiriigi lahenduse poolest, siis täna teatakse meid eelkõige start-up-riigina. Me ei tohi siiski heade tulemuste ja kuvandiga liialt rahule jääda. Peame olema näljased ja mõtlema, kuidas oma kõrget positsiooni hoida. Start-up-riigina püüavad kaardile pääseda ka teised riigid, kes teevad oma strateegiaid ja kaardistavad kasvukohti. Maailm jõuab meile järele.“
    Idusektoreid analüüsiva väljaande Startup Heatmap Europe järgi on Tallinn Euroopa linnadest populaarsuselt kuuendal kohal asutajate ja investorite seas. Tallinna edestavad Amsterdam, Lissabon, Barcelona, London ja esikohta hoidev Berliin.
    Advokaadibüroo Sorainen idufirmade valdkonna juhi, advokaat Mirell Prosa sõnul on hea näide Eesti tugevast ja ühtehoidvast start-up-kogukonnast sel nädalal Tartus toimuv Balti suurim iduettevõtete festival sTARTUpDay. "Tugev kogukond on meie iduettevõtluse üks tugisambaid, kuid seda peab toetama ka soodus ärikeskkond, mida omakorda toetab korralik seadusraamistik. Meil on seadustes sees idusektorispetsiifilised sätted ning koostöös sektori organisatsioonidega töötame selle nimel, et seaduseid veelgi selgemaks ja praktilisemaks teha."
    "Me oleme oma start-up-keskkonna üle väga uhked, aga aeg-ajalt tuleb ette, et esitatakse mõni seadusparanduse ettepanek, mis võib meid viia hoopiski sammu tagasi. Peame olema valvsad, et areng jätkuks,“ rõhutas Mirell Prosa toetava seaduskeskkonna olulisust.
    Eesti idusektori suurimad väljakutsed täna on tööjõupuudus ning ettevõtjate ja teadlaste kokkuviimine. „Kogukonna ja ärikeskkonna poolest asume riikide võrdluses kõrgel kohal ja rahastusega on meil ka pigem hästi. Kus me maha jääme, on talentide kaasamise võimekus ning iduettevõtete ja suurettevõtete vaheline koostöö. Meie start-up-viisa süsteem on hea. Tänase statistika järgi on 25% kõikidest iduettevõtete töötajatest välismaalased ja 30% asutajatest välismaalased. Seega võib öelda, et see programm toimib. Nüüd tuleb teha edasi tööd selle nimel, et start-up-faasist välja jõudnud kasvuettevõtted – meie Boldid, Veriffid ja Pipedrive’id – oma arenduskeskustega siia jääksid. Et Eesti ei jookseks asutajatest tühjaks. Teisalt peame lisaks inimeste siiameelitamisele ja asutajate siinhoidmisele mõtlema ka sellele, kuidas saata oma delegatsioone esinevatesse rahvusvahelistesse koostööprogrammidesse. Nii et tegutseda tuleb mitmel rindel,“ tõi Eve Peeterson välja sektori valukohad.
    Tuhandeid idusektori huvilisi kokku toova festivali sTARTUpDay ajal eetrisse minevas „Soraineni sageduse“ saates lahkasid saatejuhid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik Eesti iduettevõtluse ees seisvaid väljakutseid. Saatekülalisteks olid Startup Estonia juht Eve Peeterson ja advokaadibüroo Sorainen advokaat ja idufirmade valdkonna juht Mirell Prosa. Tema õigusnõule toetuvad teiste seas hiljuti raha kaasanud Bolt, Veriff, Montonio, Aurelia ja Reiterate.
    Kuula idusektorile keskenduvat saadet siit:
  • Hetkel kuum
Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tururiskid tõusevad: Lähis-Ida kriis eskaleerub, inflatsioon ja majandustulemused survestavad Wall Streeti
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikelinna vinoteek ootab konkurente
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Üks Eesti parimaid juhte otsib töötajate palkamisel vau-tunnet
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Parvel Pruunsild annetas Isamaale 100 000 eurot
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Tarbimise jalajälge vähendavad ettevõtted, tarbijad ise aga suurendavad
Soomlaste tarbimise süsinikujalajälg on sellel sajandil peaaegu poolitunud, aga see on puhtalt ettevõtete teene, kodumajapidamiste kasvav tarbimine ja üleminek heitmemahukamatele toodetele on osa edust ära söönud.
Soomlaste tarbimise süsinikujalajälg on sellel sajandil peaaegu poolitunud, aga see on puhtalt ettevõtete teene, kodumajapidamiste kasvav tarbimine ja üleminek heitmemahukamatele toodetele on osa edust ära söönud.