Soomest tagasi koju: Eestis oma äri loonud arstid tõusid valdkonna tippu
Läänemere Hambakliinik sai alguse sellest, et tänased juhatuse liikmed Konstantin Loginov ja Mihhail Bõtšinski töötasid kunagi hambaarstidena Soomes, kuid tahtsid koju tagasi kolida. Selleks otsustasid nad luua endale ise töökohad.
Alari Arro, kes on üks Inseneribüroo Arro & Agasild asutajatest, rääkis, kuidas nad koroonaaja lõpus võtsid „igaks juhuks“ projekteerimisse ühe suure korterelamute projekti. „Arvasime, et kui suur see kahjum ikka olla saab, 20 000–30 000 võib-olla tuleb peale maksta,“ kirjeldas ta toonast arutluskäiku. Tegelikkuses kulus palju töötunde ning peale tuli maksta 150 000–160 000 eurot.
Kuigi tööturg paistab peale vaadates stabiilne, siis ei pruugi kõik olla nii lilleline kui tundub. Mõned koondamised jäävad avaliku tähelepanuta, kuna töötajaid koondatakse pika aja jooksul, rääkis saates “Äripäeva TOP” Swedbanki juht Olavi Lepp.
Turgu kaotanud koolitajad langetavad vaatamata inflatsioonile hindu. Lühiajaliselt nad sellega võidavad, kuid see pole pikaajaliselt realistlik, ütles koolitusfirmasid esindava liidu juhatuse liige Raul Ennus saates "Äripäeva TOP".
Taristuehituse sektori tulevik sõltub riigi tellimustest, samuti ühiskonna mõtteviisi ning kliimaseaduse nõuetest. Teiselt poolt on ka ettevõtetel vaja muutustega kohaneda ja juurutada uusi tegevusi, et olla hea pikaajaline partner avalikule sektorile.
Viimaste aastate suvised paduvihmad on näidanud, et Eesti linnade sademeveesüsteemid ei tule äärmuslike ilmastikuoludega alati toime. Üha sagedamini ujutavad lühikese aja jooksul maha sadanud vihmad üle tänavaid, ristmikke ja hoove, samal ajal kui pikematel kuivaperioodidel tuleb haljastust kasta joogiveega. See paneb omavalitsused otsima lahendusi, mis aitaksid vihmavett senisest nutikamalt koguda ja kasutada.