• OMX Baltic−0,25%309,6
  • OMX Riga0,04%898
  • OMX Tallinn−0,25%2 097,67
  • OMX Vilnius−0,12%1 440,8
  • S&P 500−0,67%7 353,61
  • DOW 30−0,65%49 363,88
  • Nasdaq −0,84%25 870,71
  • FTSE 1000,07%10 330,55
  • Nikkei 225−1,79%59 468,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%82,63
  • OMX Baltic−0,25%309,6
  • OMX Riga0,04%898
  • OMX Tallinn−0,25%2 097,67
  • OMX Vilnius−0,12%1 440,8
  • S&P 500−0,67%7 353,61
  • DOW 30−0,65%49 363,88
  • Nasdaq −0,84%25 870,71
  • FTSE 1000,07%10 330,55
  • Nikkei 225−1,79%59 468,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%82,63

Mägironija tõuseb ühe kõrgeima mäe tippu. "See on oluliselt tehnilisem kui Everest"

Rohkem kui 600 erineva mäe tippu tõusnud mägironija Kunnar Karu seisab aprillis silmitsi maailma kõrguselt kolmanda ja tehniliselt Mount Everestist keerulisema mäega.
Mägironija ja seikleja Kunnar Karu.
  • Mägironija ja seikleja Kunnar Karu.
  • Foto: Erakogu
Kolm aastat tagasi maailma katusel ehk Mount Everesti tipus käinud Karu püüab närveerimist vältida, sest liigne pabistamine võtab mägironija sõnul üleliia energiat. "Mis seal salata, kõik uus teeb meid natuke närvilisemaks ja öeldakse, et kuni 22 protsenti kulutab inimene närveerimisele," rääkis Karu.

Seotud lood

Uudised
  • 07.12.24, 10:00
Mägede vallutaja Kaspar Eevald: tugev tahtejõud viib eesmärkideni
Vaata galeriid Everesti vallutamisest
Rakverelase Kaspar Eevaldi kohta võib öelda, et ta on olnud nii sügaval põhjas ja ka nii kõrgel kui veel olla saab. Vabasukeldujana ookeanipõhja ning mägironijana mitmete mägede tippu on 35aastane mees päris palju jõudnud.
Saated
  • 26.09.25, 12:49
Kullafond. Everesti tipus käinud Kaspar Eevald: see mägi muudab elu
Kaheksanda eestlasena Everesti tippu jõudnud Kaspar Eevald ütleb, et kaks kuud kestnud ekspeditsioon on pidev emakeselt loodus nõusoleku ootamine.
  • ST
Sisuturundus
  • 11.05.26, 14:40
Miks kulutab ehitussektor enne tööde algust kümneid tuhandeid täiesti tühja?
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele