Juubel: Raudbetoonelementide valmistaja AS Lasbet tähistab 60. tegevusaastat

Oma panuse andis ettevõte üleliidulistesse lööktööehitistesse nagu BAM ehk Baikali-Amuuri magistraal, kuhu iga nädal saadeti vagunitega sadu kaks tonni kaaluvaid teeehitusplaate.

Üks suuremaid probleeme – nagu tänapäevalgi – oli tööjõupuudus. Kuna tehas töötas kolmes vahetuses, oli tööjõuvajadus väga suur. Tööjõupuuduse leevendamiseks sai tööle võetud isegi n-ö keemikuid ehk vabakäiguvange ning ka ehituspolgu sõjaväelasi. 

Vaatamata kõikidele raskustele võime tänagi uhkust tunda selliste, juubilari poolt toodetud elementidest ja betoonisegudest ehitatud hoonete ja rajatiste üle nagu Tallinna laululava ja teletorn, Iru Soojuselektrijaam, Tallinna Linnahall ja Rahvusraamatukogu.

Eesti aeg tõi kaasa olulised muutused

Eesti aeg tõi kaasa olulised muudatused nii riigis kui ka ettevõtete tasandil. Kadusid või oluliselt vähenesid tellimused põllumajandussektorist, ehitusmahud oluliselt vähenesid ning riiklikud tellimused puudusid peaaegu täielikult. Riik ei vajanud enam selliseid suuri tehaseid ning algas üleüldine erastamine. Muutused puudutasid ka valusalt juubilari. Ettevõte sai võimaluse tehas riigilt rendile võtte ning hiljem ka erastajatelt ettevõte välja osta. Ettevõtte nimeks sai Lasbet. Nimevalikul lähtuti kahest olulisest märksõnast: firma asukoht Lasnamäe ning põhitegevusala iselomustav betoon.

“Olid keerulised ajad. Kuna tellimiste ja sellega seoses ka tootmismahud vähenesid, pidime läbi viima suure koondamise ning üle 800 töötajaga kollektiivist jäi alles napp 120. Erastamisega saime omale suure territooriumi – üle 20 hektari maad ning lisaks hooned, rajatised ja seadmed. Sellise suure kompleksi haldamine uutes turutingimustes oli eraettevõttele antud perioodil üle jõu käiv ning otsustasime osa territooriumist jagada väiksemateks kruntideks ja maha müüa, jättes endale 4,7 hektarit aadressil Punane 18. Maamüügist saadud raha eest saime hakata tehast renoveerima,” jutustab ASi Lasbet pikaajaline juhatuse esimees Agu Möldre.

1995. aastal seoses erastamisega sai firma nimeks AS Lasbet, olles Tallinna Raud­betoontoodete Tehase ja rendiettevõtte Lasbet õigusjärglane. Uus algus ei olnud kerge. Eesti iseseisvumisega kadus ettevõttel Venemaa turg ja kuna ka Eestis oli ehituses madalseis, pööras ettevõte esmakordselt oma pilgu piiri taha. Esimeseks välistellijaks oli Soome, kuhu AS Las­bet valmistas ja tarnis olulistes mahtuses raudbetoonvaiu ning aastast 2000 ka seinaelemente.Elu kulges tõusude ja mõõnadega ning tipnes 2007. aastal ehitusbuumiga, kus tähtis ei olnud ehitajale ja tellijale elemendi hind, vaid küsimus oli, kas ja millal on võimalik elemente saada. 2008. aasta majanduskrahh tõi kaasa drastilise ehitusmahtude ja sellega seoses ka tellimuste languse, mis valusalt lõi ka Lasbetit. Ettevõtte juhtkond oli valikute ees: kas kaotada koolitatud ja kogemustega töötajad ning panna tehas kinni või leida moodus, kuidas rasked ajad üle elada.“Valisime keerulisema lahenduse, säilitades nii hooned, rajatised, tootmisvahendid kui ka kõige olulisema – kollektiivi. Aegamisi hakkas tellimuste maht tõusma, kuid saime aru, et Eesti on oma ehitusmahtudega meile, raudbetoonelementide tootjatele, liiga väike,” räägib alates 1986. aastast Lasbeti juhtinud Agu Möldre, lisades, et kuna oli selge, et Venemaaga koostööl ei ole perspektiivi, pöörati uuesti pilk Soome poole.

Kuna masu ja firmade pankrotilaine andsid ka ASile Lasbet selgeid märke valitsevatest ohtudest, otsustati jagada ettevõte majanduslikel kaalutlustel ja ettevaatlikkusest kaheks. 2009. aasta aktsionäride üldkoosoleku otsuse kohaselt toimuski jagunemine ASiks Lasbet, kelle põhitegevuseks jäi temale kuuluva kinnisvara haldamine, ja ASiks Lasbet Tootmine, kelle hooleks jäi raudbetoonelementide tootmine ja realiseerimine.