Gasell: Adeli Rahvusvaheline Rehabilitatsioonikeskus: eratervisekindlustus lahendaks palju tulevasi probleeme

Algselt kandis keskus nime Adeli Eesti Rehabilitatsioonikeskus, kuid nimemuutuse tingis mõned aastad tagasi kliendibaasi üha enam rahvusvahelisemaks muutumine, samuti vajadus paremini turundada oma teenuseid rahvusvaheliselt. Pereettevõttena töötava keskuse peamine eesmärk oli algusaastail parandada Eesti meditsiiniteenuste turul tserebraalparalüüsiga laste, noorukite, täiskasvanute ja insuldi/ajutrauma läbiteinud inimeste liikumis- ja töövõimet ning elukvaliteeti. Praeguseks on tegevusvaldkonnad laienenud ka kõne- ja kognitiivse arengu ning psühhiaatria tegevusvaldkondesse.

Keskuse juhataja Riina Kallaste sõnul on tänaseks keskusel kujunenud välja oma püsiklientuur ja need, kes nende juurest abi leidnud on, nii kergelt enam seda mujalt otsima ei lähe. „Töötame alal, kus seaduse järgi ei tohi teha reklaami. Ehk siis meie turunduskanalid on meie teenuse kvaliteet ja meie klientidelt suust suhu liikuv reklaam. Inimlik suhtumine ja kliendi hoidmine on asjad, millele pöörame palju tähepanu. Ja oma osa on loomulikult ka korralikul koduleheküljel ning sotsiaalmeedial. Hetkel käib kodulehe viimistlemine teistesse keeltesse.“

Keskuses käib kõige enam muidugi Eesti elanikke, kuid nagu öeldud, on aasta-aastalt tõusnud oluliselt ka lähivälismaa klientide arv. „Panustame ka teistele turgudele ning tänase seisuga käib meil just lätlasi,“ räägib Ahti Kallaste, lisades, et Adeli Rahvusvahelise Rehabilitatsioonikeskuse fookus on suunatud pigem just Kesk- ja Ida-Euroopa turgude poole. „Meie praktika ütleb, et nendele turgudele panustamine toob enim tagasi. Soome ja Rootsi turule panustamine on meie arvates liigselt üle hinnatud.“

Miks otsida tööd ja kliente teistest riikidest, kui rehabilitatsioonikeskuse juhtide sõnul ei suuda nad täna juba kõki vajadusi katta? „Jah, tung meie teenuste järele on tõusnud aasta-aastalt ja ei pruugi jõuda kõiki soove rahuldada,“ tunnistab Ahti Kallaste ja lisab: „Aga me peame arvestama ka sellega, et tänane riiklik rahastusskeem ei toimi igavesti jätkusuutlikult – varem või hiljem peavad  hakkama toimima alternatiivsed rahastamised, sealhulgas eratervisekindlustus. Ja mida rutem see juhtub, seda vähem on tulevikus probleeme.“

Ta lisab, et samas on positiivne, et meie meditsiinisüsteem hakkab mõistma, et sageli võib ennetus- ja taastusravi aidata rohkem kui operatsioonile määramine. Samuti võiks tema sõnul ühiskond  mõista, et kaks kõige auväärsemat ametit on põllumees ja arst, pakkudes elamiseks kahte  tõeliselt ainuvajalikku asja – toitu ja tervist. Muude asjadeta saaks inimene hakkama.

Teenuste koondamine ühte majja

Viimaste aastate arengutest rääkides toovad Kallasted välja aasta 2012, mille algus kujunes majanduslikus mõtte keerukaks, kuid mis teises pooles siiski stabiliseerus. Aga just sel aastal omistati keskusele EQUASS-kvaliteedijuhtimise sertifikaat ning koos Haapsalu Neurorehabilitatsioonikeskusega ja Värska Sanatooriumi ASiga asutati Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit.

2014. aastal avati uus osakond aadressil Tallinnas Endla 4. Osakonna avamise tingis eelnevalt sõlmitud uue perioodi tervishoiuteenuse osutamise leping Eesti Haigekassaga, kusjuures esmakordselt ületas tervishoiuteenuste maht rehabilitatsiooniteenuste oma. Eelmise aasta mais ühendati kaks eri linnaosades asuvad kaks osakonda kokku kesklinna Endla tänavale.

„See on suurepärane asukoht teenuse osutamiseks – oleme kättesaadavad nii ühistranspordiga, jalgsi kui ka autoga. Tõsi, hetkel veel parkimiskohti napib, kuid peame läbirääkimisi, et saaksime maja ette invaparkla,“ räägib Ahti Kallaste. „Tõenäoliselt sel ja järgmisel aastal veel kasvame, seejärel panustame stabiilsusele.“www.adeli.ee