• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teaduskoostööst sünnib tugev ettevõtlus

    Rootsis Lundi rajatavas MAX-IV kiirendite kompleksis valmib Eesti oma kiirekanal. See avab paremaid võimalusi ka materjaliuuringutest huvitunud Eesti ettevõtjatele. Foto: Lundi Ülikool

    Indrek Reimand haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler

    Teadus tasub ära

    Teadustöötajate arv tööstuses ja tööjõu tootlikkus on seotud. Riikides, kus tööstuses leidub rohkem teadustöötajaid, on kõrgem tootlikkus (joonis 1). Need riigid paistavad silma ka suurema jõukuse poolest, mida saab iseloomustada sisemajanduse koguproduktiga (SKP) inimese kohta (joonis 2). Jõukus on korrelatsioonis tootlikkuse ja töö keerukusega, sh teadmistemahukusega.

    Teadus on üks oluline majanduskasvu allikas. Euroopa Komisjoni uuringud kinnitavad, et teadusesse investeerimine tasub end ära enam kui kümnekordselt.[1] Teadusesse panustamine on riigi majanduslikku käekäiku parandanud näiteks nii Soomes kui ka Lõuna-Koreas. Eestigi seab eesmärgiks suurendada oluliselt teadus- ja arendustegevuse (T&A) mahtu nii avalikus kui ka erasektoris.[2] Ideaalis peaks meie ettevõtted oma T&A mahtu vähemalt kolmekordistama.
    Milleks ettevõttele teadus?
    Miks peaksid ettevõtted teadust tegema? Kas riik saab seada ettevõtetele eesmärke? Lihtsad vastused on, et ei peagi ega saagi.Rohkem teadust on siiski (osale) ettevõtetele kasulik. Ettevõtetes, kus tehakse teadust, on toodetel paremad hinnad ja töötajatel kõrgem palk (joonis 1). Kui meil on palju ettevõtteid, kes oskavad teadusest kasu saada, on see hea kogu ühiskonnale (joonis 2). Eesmärk on muuta majanduse struktuuri – vähem odaval tööjõul põhinevat, rohkem keerulist, kallist, teadmistel põhinevat majandust.Igale ettevõttele ei pruugi teadus tõepoolest oluline olla. Ka kõige edukamates riikides on palju ettevõtteid, kes ei vaja teadust. Kohvikupidaja või sokitootja toodete ja protsesside uuendamiseks on teisigi võimalusi, mis jäävad teadusest kaugele. Seevastu ettevõtted, mis konkureerivad maailmas eesliinil kõrge lisandväärtuse pärast, pole kindlasti edukad teaduse viimaseid saavutusi tundmata.Ka väga traditsiooniliste ja esmapilgul teadusest kaugete toodete puhul võib arendustegevusest tulu tõusta. Vahel piisab juhuslikust kontaktist teadlasega, kes tunneb hoopis teist valdkonda, aga oskab teadmist üle kanda Sinu äri kasuks. Üks märk, et ettevõte võib vajada arendustegevust, on see, kui konkurendid seda teevad.
     
    Mis saab neist, kes ei arenda?
    Majanduse struktuurimuutuste nimel lõpetatakse madalama lisandväärtusega tegevused ja liigutakse edasi tulusamate juurde. Ettevõtte tasandil tähendaks see, et väiksema lisandväärtusega firmad lõpetavad tegevuse, töötajad lahkuvad parematesse asutustesse või nõuavad kõrgemat palka. Lõpuks tuleb ka kohvikupidajal, bussiettevõtjal ja vanglaülemal töötajate palka tõsta, mis sest et rohkem tööd selle eest ei tehta. Ideaalis saavad ka meie bussijuhid Soome palka...Neile, kellelt tullakse vaid suuremat palka küsima või kes jäävad teisiti konkurentsi surve alla, pole majanduse struktuurimuutus kerge. Terve seltskond ettevõtjaid, kes müüb ainult tööjõudu, saab (kui üldse saab) struktuurimuutusest kasu alles siis, kui siinsete klientide ostuvõime paraneb.Esimese tulu võtavad need, kes ise arendavad.Suured ettevõtted teevad teadust ise, globaalsed ettevõtted isegi väga suurtes mahtudes. Väikesel ettevõttel tuleb otsida abi koostööst. Koostöö teadusasutustega ei pruugi olla lihtne ega odav. Koostöö hõlbustamiseks on teadusasutused ja ülikoolid viimastel aastatel teinud edukalt jõupingutusi, riik on koostööle rahaliselt õla alla pannud.Tootearenduse kõrval saab tuge rakendusuuringuteks ja rahvusvahelistes koostöövõrgustikes osalemiseks. Erialastipendiumid võimaldavad kaasata ettevõtetesse arendustöötajana doktorante. Mobiilsustoetused aitavad tuua veelgi kõrgemal tasemel teadustöötajaid välismaalt Eestisse tagasi. Võimalusi, millega sisukaid arenguplaane teoks teha, on mitmeid ning on hea, et neid osatakse üha rohkem kasutada.[1] FRESCO, L. O., MARTINUZZI, A., WIMAN, A. (2015). Commitment and coherence. Essential ingredients for success inscience and innovation. Ex-Post Evaluation of the 7th EU Framework Programme (2007–2013).[2] Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020, Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti”
    Eestis on tuhande tööstussektori töötaja kohta 2,76 teadustöötajat (ELis keskmiselt 6,25). Eesti tööjõu tootlikkus on kolmandiku võrra väiksem kui ELis keskmiselt. Allikas: OECD (Main Science and Technology Indicators Database)
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Bitcoini hind kolistas veel allapoole
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Venelaste sotsiaalmeediaplatvorm läks riigi kontrolli alla
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.