Teaduskoostööst sünnib tugev ettevõtlus

Teadus on üks oluline majanduskasvu allikas. Euroopa Komisjoni uuringud kinnitavad, et teadusesse investeerimine tasub end ära enam kui kümnekordselt.[1] Teadusesse panustamine on riigi majanduslikku käekäiku parandanud näiteks nii Soomes kui ka Lõuna-Koreas. Eestigi seab eesmärgiks suurendada oluliselt teadus- ja arendustegevuse (T&A) mahtu nii avalikus kui ka erasektoris.[2] Ideaalis peaks meie ettevõtted oma T&A mahtu vähemalt kolmekordistama.

Milleks ettevõttele teadus?

Miks peaksid ettevõtted teadust tegema? Kas riik saab seada ettevõtetele eesmärke? Lihtsad vastused on, et ei peagi ega saagi.Rohkem teadust on siiski (osale) ettevõtetele kasulik. Ettevõtetes, kus tehakse teadust, on toodetel paremad hinnad ja töötajatel kõrgem palk (joonis 1). Kui meil on palju ettevõtteid, kes oskavad teadusest kasu saada, on see hea kogu ühiskonnale (joonis 2). Eesmärk on muuta majanduse struktuuri – vähem odaval tööjõul põhinevat, rohkem keerulist, kallist, teadmistel põhinevat majandust.Igale ettevõttele ei pruugi teadus tõepoolest oluline olla. Ka kõige edukamates riikides on palju ettevõtteid, kes ei vaja teadust. Kohvikupidaja või sokitootja toodete ja protsesside uuendamiseks on teisigi võimalusi, mis jäävad teadusest kaugele. Seevastu ettevõtted, mis konkureerivad maailmas eesliinil kõrge lisandväärtuse pärast, pole kindlasti edukad teaduse viimaseid saavutusi tundmata.Ka väga traditsiooniliste ja esmapilgul teadusest kaugete toodete puhul võib arendustegevusest tulu tõusta. Vahel piisab juhuslikust kontaktist teadlasega, kes tunneb hoopis teist valdkonda, aga oskab teadmist üle kanda Sinu äri kasuks. Üks märk, et ettevõte võib vajada arendustegevust, on see, kui konkurendid seda teevad.

 

Mis saab neist, kes ei arenda?

Majanduse struktuurimuutuste nimel lõpetatakse madalama lisandväärtusega tegevused ja liigutakse edasi tulusamate juurde. Ettevõtte tasandil tähendaks see, et väiksema lisandväärtusega firmad lõpetavad tegevuse, töötajad lahkuvad parematesse asutustesse või nõuavad kõrgemat palka. Lõpuks tuleb ka kohvikupidajal, bussiettevõtjal ja vanglaülemal töötajate palka tõsta, mis sest et rohkem tööd selle eest ei tehta. Ideaalis saavad ka meie bussijuhid Soome palka...Neile, kellelt tullakse vaid suuremat palka küsima või kes jäävad teisiti konkurentsi surve alla, pole majanduse struktuurimuutus kerge. Terve seltskond ettevõtjaid, kes müüb ainult tööjõudu, saab (kui üldse saab) struktuurimuutusest kasu alles siis, kui siinsete klientide ostuvõime paraneb.Esimese tulu võtavad need, kes ise arendavad.Suured ettevõtted teevad teadust ise, globaalsed ettevõtted isegi väga suurtes mahtudes. Väikesel ettevõttel tuleb otsida abi koostööst. Koostöö teadusasutustega ei pruugi olla lihtne ega odav. Koostöö hõlbustamiseks on teadusasutused ja ülikoolid viimastel aastatel teinud edukalt jõupingutusi, riik on koostööle rahaliselt õla alla pannud.Tootearenduse kõrval saab tuge rakendusuuringuteks ja rahvusvahelistes koostöövõrgustikes osalemiseks. Erialastipendiumid võimaldavad kaasata ettevõtetesse arendustöötajana doktorante. Mobiilsustoetused aitavad tuua veelgi kõrgemal tasemel teadustöötajaid välismaalt Eestisse tagasi. Võimalusi, millega sisukaid arenguplaane teoks teha, on mitmeid ning on hea, et neid osatakse üha rohkem kasutada.[1] FRESCO, L. O., MARTINUZZI, A., WIMAN, A. (2015). Commitment and coherence. Essential ingredients for success inscience and innovation. Ex-Post Evaluation of the 7th EU Framework Programme (2007–2013).[2] Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020, Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti”