25 aastat Kasahstani Vabariigi iseseisvust

23. detsember 2016, 09:13
Kasahstani pealinn Astana
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161223/CM/161229852/AR/0/AR-161229852.jpg

16. detsembril 1991 võeti vastu Kasahstani Vabariigi riikliku iseseisvuse põhikirjaseadus. See märkimisväärne sündmus tähendas kasahhi rahva lootuste ja soovide täitumist. Taassünni elasid läbi rahvuslikud väärtused ning kasvas riigikeele roll.

2016. aasta kehastab erilist perioodi iga Kasahstani elaniku elus. Juba 25. aastat töötab Kasahstani rahvas ühiselt tugeva, dünaamilise ja moodsa riigi loomise nimel. Sümboolne on, et sellel juubeliaastal oli Kasahstan valitud ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks.
Rahvusplaani baasvektor on üldrahvuslik patriootiline idee "Patriootiline akt", mille mõte seisneb Ühise Tuleviku Rahva kujundamises Kasahstani edukaks sisenemiseks 30 maailma arenenuima riigi hulka.
Selleks luuakse Rahvusplaani raames soodsad tingimused ettevõtluseks, ajakohastatakse infrastruktuuri ja laiendatakse investeeringuid inimkapitali. Rahvusmajanduse kasvu tagab tootlikkuse suurenemine.
Kavas on tagada üleminek innovaatilisele arengumudelile. Teise industrialiseerimise viisaastaku raames on kavas avada üle 300 uue tootmise. 2050. aastaks luuakse umbes 2 miljonit uut töökohta. Suurt rolli selles mängib ettevalmistusprogramm „Üleriigiline erialaharidus kõigile“, mille raames koolitatakse umbes 1 miljoni inimese suurune kvalifitseeritud tööliseriala kaader.
Suurenevad kulutused teadus- ja uuringutööle, mille maht kasvab 3 protsendini SKPst. See toob Kasahstani lähemale teadusmahuka majandusega riikidele. Kaks korda väheneb energiakulu.
Sealjuures töötavad Kasahstani heaks 265 miljardi dollari suuruse summa ületanud välisinvesteeringud. 1993. aastal toimunud tengele ülemineku hetkest võib Astanas täheldada pidevat otseste investeeringute juurdevoolu.
Kasahstan saavutas iseseisvuse 25 aastat tagasi ning kuigi riik on veel väga noor, suutsid selle töökad elanikud ainult veerand sajandiga muuta oma õitsva riigi veel kaunimaks.
Täna on Kasahstan maailmaühenduse autoriteetne liige, moodne demokraatlik riik arenenud majanduse ja kõrge majanduspotentsiaaliga, võimega tagada oma elanikele väärikas elatustase.
25 suveräänse arenguaastaga jõudis riik 50 arenenuima riigi hulka maailmas. Kasahstanis tegutseb edukalt uus kasvav omanike ja ettevõtjate klass. Praegu on riigis 1 241 000 ettevõtlusstruktuuri. Need toodavad veerandi kogu rahvuslikust rikkusest. Maailmapanga reitingus Doing Business tõusis Kasahstan kõigest ühe aastaga 51. kohalt 35. kohale.
Riigipiirid on kinnitatud rahvusvahelisel tasandil. On loodud efektiivne konstitutsioonil põhinev riigijuhtimissüsteem.
Samas ühendab Kasahstan ajalugu ja tänapäeva, palju Aasiat ja natuke Euroopat. Kasahstan on ääretud stepid ja naftavarud. Iseseisvuse 25. aastapäevaks on vabariigis käivitatud hiigelprojekt – Kašaganski nafta- ja gaasimaardla. Seda peetakse suurimaks sündmuseks maailmaenergeetika valdkonnas viimase 50 aasta jooksul.
Kuigi peamine riigi vara on rahvas, töökad inimesed, kes armastavad oma maad, kes on töötanud ja on valmis töötama edasi selle õitsengu heaks. Ega asjatult räägita, et riigi teevad suureks mitte vallutused, vaid selle elanike töö. Aga kasahhid on tõelised patrioodid, kellel on riik alati südames.
Iseseisvusaastate jooksul saavutas Kasahstani majandus tõsist edu. Täna tugineb see mitte ainult loodusvaradele, vaid on suunatud ka innovatsioonidele. Riigi algatusi on tunnistatud kogu maailmas, on ju selle majandus Kesk-Aasia suurim.
Kuid Kasahstani peamine saavutus on rahu. Täna, kui paljud naabrid on teineteisega vaenujalal, aga riike lõhestavad tihtipeale sisemised konfliktid, on kasahhi rahvaste ühtehoidmine, nende headus ja rahulikkus just see, millest tuleb uhkust tunda. Kasahstani elanikud mäletavad, et nad on kõik omamoodi vennad, aga vaen vendade vahel toob häda perre. Omanäolise kultuuri ja stepituultes sündinud keele areng on veel üks oluline saavutus. Kasahhi keelt võib kuulda mitte ainult meie kaunis riigis, vaid ka Valgevenes, Lõuna-Koreas, Poolas ja isegi Ameerikas ja Inglismaal, kus seda õpetatakse ülikoolides. Kuna keel on rahva hing, siis võib öelda, et Suure stepi hing on levinud üle kogu maailma.
Sealjuures tuleb märkida, et soov elada rahus väljendub ka riigi välispoliitikas. Integratsiooni- ja rahuvalvealgatused, Kasahstani osalemine rahvusvahelistes humanitaar- ja kultuuriprojektides, julgeoleku ja relvitustamise projektides teevad riigi globaalse maailmaühenduse liikmeks, kaasavad selle kõikidesse tänapäeva maailma olulistesse protsessidesse.

„Rahvaste laager“

Täna mitte ainult endises nõukogude regioonis, vaid ka maailma mõistes kujutab Kasahstan endast unikaalset rahvustevahelise stabiilsuse ja polüetnilise sotsiokultuurilise mitmekesisuse regiooni. Siin elab üle 130 rahvuse. Presidendi initsiatiivil loodud Kasahstani Rahvaste Assamblee kogus enda tiiva alla kõik etnosed. Selles riigis elavad inimesed ütlevad uhkusega: „Meie oleme Kasahstani rahvas ja meid ühendab mitte ainult ühine territoorium, vaid ka ajalugu.“
Kui sukelduda ajalukku, siis möödunud sajandi 30ndatel oli Kasahstan laagrivabariik, kus Karlagis, Alžiris, Steplagis, Ekibastuzlagis ja Žezlagis oli sadu tuhandeid vange kõikidest Nõukogu Liidu regioonidest. Peamiselt olid need poliitilised vangid, kellest suurem osa jäi hiljem Kasahhimaale pidama.
Kasahstan sai teiseks koduks ka paljudele eestlastele. 2015. aastal külastas Eesti endine president Arnold Rüütel Kasahstani. Visiidi käigus käis ta Karaganda oblasti Spasski külas, et näha represseeritud eestlaste vangistuskohti oma silmaga ning osaleda poliitiliste repressioonide ohvrite mälestuseks paigaldatud memoriaaltahvli avamisel. Tema saatjateks sellel reisil olid Eesti kultuuriministeeriumi ja loomingulise intelligentsi esindajad, ajaloolased ja ajakirjanikud. Need sündmused olid kajastatud nii Eesti kui ka Kasahstani meedias ning olid suure ühiskondliku resonantsiga.
Tuleb märkida, et sajad tuhanded vangid jäid nendes põrgulikes tingimustes ellu just tänu kohalike elanike kaastundele ja abile, kes vabaduses jagasid kõike raske saatusega vangidega. Ja seda vaatamata asjaolule, et 1930ndate kollektiviseerimise tagajärjel puhkes riigis nälg, millesse suri peaaegu pool kasahhi etnosest.
Möödunud sajandi 30. aastate lõpus ja 40. aastate alguses tulid siia deporteeritud rahvad, mis muutusid ühe hetkega ebalojaalseteks. Need on korealased Kaug-Idast 1937, aastal, volgasakslased 1941. aastal, terved rahvad Põhja- ja Taga-Kaukaasiast neljakümnendatel aastatel! Deporteeritute arv koos riiki jäänud poliitiliste represseeritutega ületas poolteist miljonit inimest.
Umbes miljon inimest tuli Kasahstani sõjaaladelt toimunud evakueerimise käigus Teise maailmasõja ajal.
Uudismaa hõivamise (1954.–1962. a) ning vabariigi industrialiseerimise perioodil endise Nõukogude Liidu Euroopa osast tuli Kasahstani veel umbes 2,5 miljonit inimest.
Selle kõige tulemusena demograafiline olukord muutus selliselt, et 50.–60. aastatel etniliste kasahhide arv, kes andsid riigile nime, moodustas alla kolmandiku vabariigi elanikkonnast.
Täna teab iga kasahh oma presidendi tarku sõnu: „Abikaasad riidlevad – laguneb pere, juhid riidlevad – laguneb ettevõte, etnosed riidlevad – hukub riik.“ Need Nursultan Nazarbajevi sõnad kasvatavad polüetnilist Kasahstani vastastikuse lugupidamise, tolerantsuse ja multikultuursuse vaimus.

Pealinn Astana

Kasahstani sümboliks võib pidada uut pealinna Astanad. Iseseisvusaastatega muutus pealinn kauniks, moodsaks, euroopalikuks suurlinnaks, mis säilitas sealjuures oma rahvusliku omapära ja kordumatu võlu ning võidab iga linna külalise südamed. Selle arhitektuur säilitab endas riigi ajalugu, aga uued hooned ja pargid on kui uued leheküljed, mis kirjutatakse sellesse ajalukku.
Astana peamine vaatamisväärsus ja visiitkaart on suursugune ehitis Išimi jõe vasakul kaldal – Baiterek. Legendi järgi sümboliseerib Baiterek muinasjutulist puud, mis kasvab Kok-Tobe mäel. Iga aasta muneb püha lind Samruk selle lehtedes kuldmuna – päikese. Iga aasta sööb draakon muna ära, mis tähendab sümboolselt päeva ja öö, suve ja talve vahetumist. Ilus legend!
Nagu ütlevad kasahhid ise: iga päevaga muutuv Astana on lootuse ja rahva tulevikukindluse sümbol.

Noor põlvkond

Noored on meie riigi tulevik.

Kasahhi rahval on kombeks kasvatada isikliku eeskujuga austust lastes eakate, ema, isa, vanaema ja vanaisa vastu, austust nende tarkuse ja elukogemuse vastu. Palju lapsi sünnitanud ja üles kasvatanud ema on alati olnud au sees. Perekonnaväärtused ja prioriteedid, elukorralduse eripära leidsid peegelduse vanasõnades pere, isa, ema, laste kasvatuse teemadel. Nagu ütleb kasahhi vanasõna: lapsed on hinge lilled ja silmade kiired.
Kasahstani president usub, et riigi tulevik on noores põlvkonnas. „Kasahstan vajab intellektuaalset revolutsiooni, mis äratab ja lubab realiseerida meie rahva potentsiaali,“  ütles Nazarbajev.
Kõik need 25 aastat, mis on möödunud Kasahstani Vabariigi loomisest, on pööratud palju tähelepanu noortele. Riigis on pandud paika riikliku noorepoliitika eesmärgid ja ülesanded, noorsootöö suunad ja prioriteedid. Programmid „Hõive teekaart“, „Taskukohane kodu“, „Diplomiga küladesse“ jms on suunatud noorte eneseteostusele ning vajaduste ja oskuste realiseerimisele, professionaalse kasvu tagamisele. Loodud on tingimused intellektuaalseks ja loome­tegevuseks. Kasahstani haridusprojektid lubavad noortel saada maailmastandardite tasemel teadmisi ja kogemusi. Iga aastaga laieneb noortele suunatud infrastruktuur, pakutakse tuge noortealgatustele. Luuakse kõik tingimused noortele spetsialistidele. Neile eraldatakse stardiraha ning antakse madala intressiga laene kodu soetamiseks.
Ees seisab rahvuslike projektide „Suur riik – suur perekond“ ja „Põlvkond +“ elluviimine.
Vaatamata kriisile avatakse haiglaid, koole, lasteaedu ning muid riigiasutusi. Iga aasta tõstetakse palku riigiametnikele, pensione pensionäridele ja puuetega inimestele.
Areneb ka haridus. Juba täna töötavad Kasahstanis üliõpilaste vahetusprogrammid. Sellised nagu „Zip Travel Kazakhstan“, „Global Ugrad“, mis lubavad Kasahstani üliõpilastel saada hariduse välismaal. Kasahstanis juurutatakse kolme keele põhimõtet. Riik tagab tasuta keskhariduse. Kõrgharidus on nii tasuline kui ka tasuta. Töötab stipendiumite programm. Näiteks 2014. aastast võib leida Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli programmi „Bolašak“ soovitatavate väliskõrgkoolide nimekirja. Edukalt areneb koostöö Kasahstani ja Eesti kõrgkoolide vahel, toimub õppejõudude, üliõpilaste ja kogemuste vahetus.

Suund tulevikku

Võib öelda, et Kasahstanist on saanud tugev, sihikindel tugeva majandusega riik. See riik on 70 rahvusvahelise organisatsiooni liige. 25 iseseisvusaasta jooksul on kodanike sissetulekud kümnekordistunud, eluiga saavutas 72 aasta piiri, on kasvanud iive. SKP ühe inimese kohta on kasvanud enam kui 40 korda. Samas järgus on suurenenud ka põhikalitali investeeringud. Ainult viimase viie aastaga toimus industriaalarengu programmi raames Kasahstanis tuhandekordne tööstuse kasv. Avatud on 950 uut ettevõtet, loodud on 250 000 uut töökohta. Sotsiaalkulutused kasvasid 25 aastaga 26 miljonilt tengelt 4,8 miljoni tengeni. See on 46% riigieelarvest.
Tänu kriisivastasele programmile on Kasahstan üks vähestest riikidest, mis väljusid kriisist ja ületasid kriisieelsed tootmisnäitajad. Globaalne eksperdiühendus, kuhu kuulub 247 teadlast, majandusspetsialisti, finantsisti 53 maailmariigist, märgib Kasahstani edukat kriisivastast programmi ja riigi algatusi globaalsel tasandil.
Välispoliitilised prioriteetsed suunad on koostöö arendamine Venemaa, Hiina, USA ja Euroopa Liiduga.

Kasahstan läheb ajalukku kui esimene türgi-tatari keelega islami ja Aasia riik ning esimene endine Nõukogude riik, kes sai Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni eesistujaks. Realiseeritud on algatus – koostöö ja usaldusmeetmete nõupidamine Aasias. Täna on see kõige suurem julgeolekustruktuur Aasias.
Kasahstani presidendi üks esimesi ajaloolisi otsuseid pärast iseseisvuse saavutamist oli Semipalatinski tuumapolügooni sulgemine. See otsus sai kõrge hinnangu maailma üldsuselt. Endine USA riigisekretär ja poliitik Henry Kissinger tunnistas: „Tore, et maailmas on selline riik, mis kuulab mõistuse häält. Kasahstani eeskuju näitab meile, kuidas tuleb elada, et tulevikku tuleb vaadata lootusega.“
Kasahhimaa on suur  ja lai, olles pindalalt üheksandal kohal maailmas. Siia mahub viis Prantsusmaad või 99 Belgiat. Suure stepi riigil on veel, kuhu pürgida, kuna vaatamata iidsetele juurtele selle tegelik ajalugu alles algab.
Kasahstani ootab ees õnnelik elu, uued saavutused ning paljud rahu ja õitsengu aastad. Nagu ütlevad targad: „Ära küsi kodumaalt, mida ta saab sinu heaks ära teha, mõtle, mida sina suudad kodumaa heaks ära teha. Milline on meie riik, sõltub ainult meist endist.“

Kui soovid rohkem infot, jäta kontaktandmed siia:

Sisuturundus (ST) on oma kauba, teenuse või firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. Vormilt sarnaneb ST kvaliteetsele meediale, mistõttu on väga oluline, et ST oleks lugeja või vaataja jaoks ühemõtteliselt eristatud. ST on uudne ja moodne turundusviis, mille puhul jagatakse klientidega ka infot, mis varem jäi vaid siseringi teada. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.
Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. December 2016, 09:13
Otsi:

Ava täpsem otsing