Jagamismajandus – võimalused ja väljakutsed Eestile

Jagamismajandusena mõistetakse üldiselt veebiplatvormide kaudu vahendatavat ressursside jagamist, mis toimub väljaspool isikute peamist majandustegevust, kuid mille eest saadakse siiski kompensatsiooni. Sellise majandustegevuse tüüpilisteks esindajateks on sõidujagamine või oma elukoha ajutine väljarentimine veebiplatvormide vahendusel. Samuti kuuluvad jagamismajanduse alla ühisrahastusplatvormid, aga ka näiteks eraisikute tööriistarent, kodukokkade teenus, tööjõuvahendus jms. Jagamismajandust tuleks siiski eristada platvormimajandusest ehk tavapärasest äritegevusest, mis toimub veebiplatvormide vahendusel. Praktikas pole selle erisuse tegemine alati lihtne, kuna näiteks Taxify või Uberi vahendusel pakutakse nii taksoteenust kui ka sõidujagamist.

EY ning Technopolis Group viisid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi analüüsi, millega uuriti jagamismajanduse hetkeolukorda ning potentsiaali Eestis.

Uuringust selgus, et kolme Eesti suurima jagamismajanduse sektori (finantsteenused, transport ja majutus) käive oli 2016. aastal 40,3 miljonit eurot. Paari viimase aastaga on jagamismajanduse platvormide arv Eestis kahekordistunud ja nende käive kasvanud ligikaudu 7,5 korda. Uuringus prognoositakse 2020. aastaks kolmes peamises sektoris jagamismajanduse käibe neljakordistumist. Kuigi üldiste sektorite mahtudega võrreldes pole jagamismajanduse mahud märkimisväärsed, tuleks kasvuprognoosi valguses siiski küsida, kas ja milliseid võimalusi pakub jagamismajandus Eesti majandusele ja ühiskonnale tervikuna.

Jagamismajanduse areng tekitab sektori loodava lisandväärtuse kõrvale mitmeid uusi võimalusi nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele. Kui jagamismajanduse platvormide enda töötajate arv moodustab hinnanguliselt 0,015% Eesti hõivatutest, siis kordades suurem on nende inimeste arv, kellele jagamismajanduse platvormid pakuvad täiendava sissetuleku teenimise võimalusi. Veebipõhised platvormid pakuvad võimalusi inimeste vaba ressursi ehk aja, asjade või oskuste-teadmiste efektiivseks kasutamiseks. Samuti annab jagamismajandus tavamajanduse kõrval uusi võimalusi-teenuseid tarbijatele. Näiteks selgus uuringust, et sõidujagamisteenuste levikuga on sõitjateveo teenust hakanud Eestis kasutama ka isikud, kes pole varem taksoteenuse aktiivsed kliendid olnud (st uue turu loomine).

Samas esitab jagamismajandus väljakutse ka Eesti ettevõtlus- ja õiguskeskkonnale. Jagamismajanduse ärimudelid toimivad tavamajandusega võrreldes mitmes aspektis põhimõtteliselt erinevalt. Jagamismajanduse levikuga tõstatuvad küsimused maksude õiglasest laekumisest, kuna jagamismajandus toob kaasa füüsiliste isikute poolt tehtavate tehingute arvu kasvu. Samuti kaasneb jagamismajanduse arenguga n-ö ebatraditsiooniliste töösuhete teke, mis omakorda loob vajaduse paindlikumaks reguleerimiseks. Mainimata ei saa jätta ka tarbijate õiguste kaitset ning laiemalt õiglase konkurentsi tagamist turuosaliste vahel.

 

Seega peitub jagamismajanduses Eesti majanduse ja ühiskonna jaoks mitmeid võimalusi, kuid võtmeküsimuseks on õige tasakaalu leidmine jagamismajandusest saadava kasu ning sellega kaasnevate riskide vahel. Eesti riigi seisukohast on oluline ettevõtjasõbraliku ettevõtlus- ja õiguskeskkonna loomine, mis oleks innovaatiliste ettevõtlusmudelite turule tulekut toetav, kuid samal ajal tagaks õiglase konkurentsi tavamajanduses osalejatele ning avalike huvide ja tarbijate kaitse. Vältida tuleks ülereguleerimist.

Autor: Keiu Rõa, EY ärikonsultatsioonide juhtivkonsultantVaata rohkem infot EY teenuste kohta: www.ey.com/ee