Levinumad müüdid: kas viltuvajunud hoone tõstmine on tõesti kallis ja aeganõudev?

Tegelikkus:Uretek kasutab ehitiste stabiliseerimiseks geopolümeervaike, mis “süstitakse” pinnasesse, vundamenti või ehitise alla. Sellisel moel vajumise peatamine ja maja paika tõstmine on ilmselt kõige kiirem viis üldse hoone esialgsesse olukorda tagasi viimiseks. “Eramajade puhul on see tavaliselt paaripäevane protsess. Vundamentide puhul võib töö võtta ka 4-5 päeva, sõltuvalt maja suurusest,” selgitab Uretek Balticu juht Roman Reiner-Latõšev.

Ka äripindade puhul on Ureteki meetod kiirem kui tavaline ehitus. “Ühes suures laos olid tõstukite sõitmise tõttu betoonplaadid vajunud ja töö muutunud ohtlikuks. Kui ladu oleks otsustanud kogu põranda kinni panna, vana betooni välja lõigata ja uue valada, siis oleks see aega võtnud minimaalselt 30 päeva, sest betoon saavutab oma tugevuse 28 päeva pärast. Meie tegime kiiremini, nimelt mõne päevaga.”

Tegelikkus:Kui näiteks eramaja on vaja tõsta, siis selle käigus ei segata pererahvast majas oma igapäevast elu elamast. Majast ajutiselt välja kolima ei pea. “Kui tegu on põrandaga, siis puurime maas nelja kahhelplaadi ristumiskohta augu, kust oma tööd teeme. Võib juhtuda, et kui plaadisegu pole plaatide all ühtlaselt, siis võib tulla tõstmisega plaati mõra, aga reeglina ei tule,” kirjeldab Reiner-Latõšev seda, kui vähe Uretek maja kasutamist segab. “Hoones olevat sisustust ei lase me meelega välja kolida, et põrandat maksimaalselt koormata,” ütleb ta.

Äriettevõtete ja suuremate pindade puhul tehakse tööd öösiti. “See tähendab, et klient ei pea katkestama tööd ja rahavoog ei katke. Näiteks hakkame õhtul peale kümmet oma töid teostama ja paar tundi enne äri avamist hommikul lõpetame,” ütleb Reiner-Latõšev.

Tegelikkus:“Uretek on alati odavam kui traditsiooniline parandus. Majast väljakolmine, poe sulgemine, silla liiklusele sulgemine, lao kinni panemine on alati kallimad, kui teha tööd nii, et ehitise põhikasutust ei segata,” ütleb firma juht.

Ta toob näite ühest hiiglaslikust veinilaost Inglismaal, kus käis läbi 25% Suurbritannia veinist. Lao põrand oli vajunud 2mm, aga kuna riiuli kõrgus oli 8 meetrit, siis ei saanud automaatsed robottõstukid kõrgustest enam kaupa kätte.

“Õhus oli kõigi aegade kõige suurem kohtuasi, mis ühte ehitist puudutas. Selleks, et ladu ära kolida, logistika ringi teha ja pärast ladu tagasi kolida, oleks kulunud 50 miljonit naela ilma tööseisakuid arvestamata.” Ureteki tehnoloogiaga lahendati probleem ilma sellist kadalippu ette võtmata ning maksumus oli vaid mõni protsent eeltoodud kalkulatsioonist.

Tegelikkus:Uretek Baltic kasutab nii oma insenere kui ka Soomes oleva peakorteri insenermeeskonna tuge. “Arvutame ise üle ja saadame Soome, kus lahendus ka üle kontrollitakse, et mingeid ebakõlasid ei oleks. Juhuse hooleks ei jäta me midagi,” kirjeldab Reiner-Latõšev tööprotsessi.

Pinnaseuuringute tegemiseks kasutatakse CPT testi. See on lööktest, millega tuvastatakse, millisel sügavusel millise hõõrdumisega pinnas on. “See ütleb meile, kus on tühimikud, kus on pehmem pinnas ja kus on kandev tugi,” ütleb ta. Juhul kui tegu on suurema objektiga, siis tellitakse geoloogiline uuring.

Nii loodud insenerlahenduse järgi kasutatakse geopolümeervaike, mille eluiga on üle 150 aasta. Esimesed objektid, mis selle tehnoloogiaga kindlustati, pärinevad 40 aasta tagant.

“Ohtlik on hoopis see, kui hoone vajumisele tähelepanu ei pöörata. See mõjutab kasvõi maja elanike või töötajate ohutust: kui riiul on nurga all, võib sealt kaupa alla kukkuda. Kui betoonplaadid on eri kõrgustel, siis peab tõstuk peatuma ja vaikselt üle sõitma, muidu võib kaup maha kukkuda, tõstukit lõhkuda või töötajaid ohustada.”

Standardtingimustes annab URETEK tehtud töödele 2-aastase garantii ning pinnasesse süstiva materjali enda garantii on 10 aastat, samas näitab kogemus, et 40 aasta eest stabiliseeritud objektid püsivad kindlalt tänaseni. „Laborikatsena on korraldatud ka nn kiirendatud kunstlik vanandamise eksperiment, kust ilmnes, et materjal peab vastu vähemalt 150 aastat,“ lubab Reiner-Latõšev.