Artikkel
  • Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ETS NORD on korraga küpses eas tootmisfirma ja hoogsalt arenev start-up

    1998 oli põnev aasta – Prantsusmaa sai esmakordselt jalgpalli maailmameistriks, Tartus avati kuulus skulptuur „Suudlevad tudengid” ning asutati ventilatsiooniseadmete ja -tarvikute tootja ETS NORD.

    20 aasta jooksul on ettevõte elanud üle buumi ja masu, kasvanud omas vallas Eesti turuliidriks ning Põhjamaade üheks juhtivaks ventilatsiooniseadmete tootjaks. Kuidas on see teekond kulgenud?
    Ventilatsioonirestide ja -klappide valmistamisega alustanud ETS NORD sündis ASi Hiieko müügiosakonna ja mõõtelabori baasil. Alguses tegutseti Ehituse Tehnosüsteemide ASi nime all, kuid kaks aastat hiljem otsustati lihtsuse mõttes muuta nimi ETS NORDiks. Algus oli väga edukas: tootmis- ja müügimahud kasvasid kiirelt, pidevalt tuli juurde uusi töötajaid ning aastal 2007 valmis Tallinnas Peterburi tee ääres uus tehas.
    Müügiosakonna juhataja Einari Karm ühines ettevõttega 17 aastat tagasi, alustades klienditeenindaja ametikohast. Ta meenutab ettevõtte algust kui aega, mil tootmisvõimsusest oli pidevalt puudus: „Päeval müüsime, õhtul tootsime järgmiseks päevaks kaupa. Samal ajal jooksime lao vahet ning andsime klientidele tooteid välja.”
    Nagu majanduses ikka, järgnes buumile mitu aastat kestnud majanduskriis ning ettevõtte müük kukkus koguni ca 70% võrra. „See oli nagu ellujäämiskursus,” ütleb just napilt enne masu müügiosakonna juhataja ametikoha saanud Karm. „Meie juht Urmas Hiie kolis mõneks ajaks perega Soome ja ning lükkas käima seal kohaliku filiaali. See oli meeletu pingutus, aga just see tõmbas laukast välja ja tänaseni on Soome meie põhituruks, kus omame omas vallas 25% turuosa.”
    Ta tõdeb, et sellest ajast on ettevõttes väga palju muutunud – peakontor asub küll endiselt Tallinnas, aga lisaks Soomele on asutatud ka tütarettevõtted Rootsis ning Taanis. Kasv on olnud tugev, mida näitavad ka 2017. aasta tulemused, mil ettevõtte käive oli 30,5 miljonit eurot.

    Välisturud on ahvatlevad, aga koduturuta ei saa

    Spiraaltoru toodetakse iga riigi jaoks kohapeal, kuna seda tüüpi tooteid ei ole rentaabel suure transpordikulu tõttu pika maa taha transportida. Ülejäänud tooted liiguvad vaheladudesse või klientidele Tallinna tootmise ja kesklao kaudu. ETS NORDi nomenklatuuris on praegu kokku 14 tooteperet. „Muidugi on meil plaanis müüki ja tootevalikut pidevalt suurendada. Täna tegutseme aktiivselt Rootsi suunal ning kõige uuemaks turuks võib pidada Taanit, mis on osutunud kaunis kõvaks pähkliks. Üldiselt tundub Taani rohkem Kesk-Euroopa kui Skandinaavia nägu, nii et tegemist on põneva väljakutsega,” räägib Karm.

    Paljud töötajad toovad plussina välja, et siin kuulatakse inimesi. Meie tootearenduses kuulatakse kõik head mõtted ära, testitakse, võetakse töösse ning lõpuks näeb töötaja oma geniaalset ideed valmiskujul.

    Maia Randver-Anupõld
    ETS NORDi personalijuht
    Tänavu on ETS NORD oma positsiooni tugevdamiseks Põhjamaades sõlminud kaks olulist lepingut. Aasta esimesel poolel omandati Taani ventilatsioonilahenduste tootja ja hulgimüüja KH Vent ning teisel poolaastal Soome ventilatsiooniseadmete tehas Recair Oy. Viimase tehinguga tõusis ettevõtte Soome töötajate arv 90ni ning kogu kontserni töötajate arvuks 320.
    Müügiosakonna juhataja Einari Karm (vasakul), tootearendusjuht Timo Olesk ja personalijuht Maia Randver-Anupõld leiavad, et ETS NORD on väga mõnusa atmosfääriga, paindlik ja arenguvõimalusi pakkuv töökoht.Foto: Arno Mikkor
    Tootearendusjuhi Timo Oleski sõnul on Soome Recairi tehase ost oluline ka seetõttu, et ventilatsiooniseadmete tootmine on ETS NORDile uus väljakutse ja annab võimaluse pakkuda klientidele senisest rohkem täislahendusi ning kõrgemat väärtuspakkumist. „Ventseadmete müügiga oleme ka varem kokku puutunud, sest oleme Tšehhi ettevõtte Mandik esindajad Eestis ja Soomes. Mandik on endiselt meie suurim ja tähtsaim välispartner hankija poolelt, tarnides meile tule- ja suitsuklappe, mis on täpselt meie turu ja klientide vajaduste järgi arendatud.”
    Teistesse Baltimaadesse ja sealt edasi Lõuna-Euroopa poole ETS NORD veel pürginud ei ole. Tulenevalt riikide erinevatest ventilatsiooninormidest, jäävad siinsed tooted kas kalliteks või ei ole ventilatsiooni tähtsus niivõrd hinnatud. Kui meie torustike ja komponentide tihedusklass ulatub klassini D, siis lõuna pool rahuldutakse oluliselt madalamate tulemustega. Meie geograafilise asukoha tõttu lisanduvad veel arvestatavad transpordikulud. Mitte vähem tähtis aspekt on kliimast tulenevad nõudmised. Kui Põhjamaades on temperatuuride vahemik –30 kuni +30 °C, siis Lõuna- Euroopas on miinuskraadid väga harvad. ETS NORDi tooted on mõeldud karmimatesse kliimatingimustesse ning suuremate nõudmistega sundventilatsiooni normidele vastavaks. Kvaliteetsema toote valmistamine on kulukam ning kuna konkurents on tihe, siis peab lõuna poole laienemiseks ootama turu regulatsioonide karmistamist efektiivsema energiakasutuse parandamiseks.
    „Teadlikumale lõunamaa kliendile oleme tooteid tarninud juba ka täna. Näiteks oleme müünud oma kaupa Austraaliasse. Aga pigem on need mahud esialgu väikesed,” räägib Olesk.
    Välisriikide vallutamise kõrval ei saa me kuidagi unustada oma koduturgu. „Eesti turg on meile hädavajalik. Just siin saame arendada oma uusi tooteid ning müüa kõige mitmekülgsemaid lahendusi,” ütleb Karm, kelle sõnul ei ole õige kutsuda ETS NORDi „torumüüjaks”. „Me küll valmistame torusid, aga müüme ikkagi lahendusi ning selle käigus paigaldatakse ka torud!”

    Eesmärk on arendada rohkem väärtus­tooteid

    Ventilatsioonitoru võib tunduda lihtsa detailina, kuid tegelikult on ventilatsioonisüsteemide arendamise taga väga suur töö. Tänane põhirõhk antud alal seisneb eelkõige sisekliima parandamisel ning energiasäästul. Samuti ei tohi unustada turvalisust: näiteks tulekahju evakuatsiooni korral on ventilatsiooni äratõmbel oluline kasutada suitsueemaldussüsteemi.
    Väärtuspakkumise osas leiame klientidele terviklahendusi vastavalt nende vajadustele. Parimaks näiteks on ehk restoranide ventilatsioon, mille puhul pakume tuge köögikubu projekteerimisest kuni vajalike ventilatsiooniseadmete valimiseni. See on lõpptarbija jaoks mugav ning kindel, kuna nii tagatakse süsteemide toimivus ning kõik on jälgitav ja hallatav ühest kohast. Olgu selleks siis tuleklappide automaatika, köögiventilatsioon või ventilatsiooniseade ise.
    Ettevõtte üks olulisi suundi antud hetkel on Oleski sõnul just restoranide köögiventilatsiooni kui terviklahenduse pakkumise arendamine. See hõlmab lisaks köögile ka söögisaali, pidades oluliseks restorani külastajate heaolu ning turvalisust. „Arendamisel olevaid suundi on palju ja just mitmekülgsus on meie eelis. Soovime anda oma toodetele lisaväärtust, teha asju konkurentidest paremini,” selgitab ta. Eesti turu suurim väljakutse ETS NORDi jaoks oli sel suvel kindlasti Tallinna Vangla, kuhu paigaldati osonaatoritega ligi 100 m2 suurune (12 × 8 m) köögikubu.
    Lisaks tootearendusele on ettevõte aastate jooksul panustanud palju ka tarkvaraarendusse. Projekteerijate poolt enim kasutatud tehnosüsteemide projekteerimisprogrammidesse lisatakse järjest juurde ETS NORDi tooteid. Seeläbi on järjest lihtsam projekteeritud objektide materjalide spetsifikatsioonid võtta mugavalt ja kiirelt välja ning need otse ettevõtte veebitellimuste keskkonda importida. Nii jõutakse kiiremini toote tellimisest tarneni. Suur töö on tehtud ära ka tootmise optimeerimisega: LEAN5S juhtimine, inimeste tööaja ja laopinna kokkuhoiuks klassikaliste laoriiulite asendamine rullidega riiulitega ja pisitarvikute riiulite automaatne täitesüsteem.
    Sellegipoolest on Tallinna tehas kitsaks jäänud ning juba järgmise aasta alguses laiendatakse senist 9000 m2-st pinda 5500 m2 võrra. Suurenevad nii ladu, tootmine kui ka arendus. Tootearendus on kulukas protsess, millest suurem osa läheb mõõdistustele ning toote dokumentatsiooni koostamisele.
    Ventilatsioonisüsteemides on olulisel kohal toodete aerodünaamilised omadused; selleks et takistused ning müraandmed oleksid piisavalt madalad, on vaja tooteid atesteeritud laborites testida. Kuna Eestis selliseid ei ole ning Põhjanaabrite laborites katsetamine on aeganõudev ja kulukas, siis saab ETS NORDi üheksaliikmelise arendusmeeskonna uuel pinnal olema päris oma mõõdistuslabor. Seal saab testida nii toodete müra kui ka õhujugade käitumist erinevatel temperatuuridel. Samuti ehitatakse uuele alale testköök, kus saab testida innovaatilisi köögiventilatsiooni lahendusi. Uus labor tõstab oluliselt ettevõtte efektiivsust uute toodete väljatöötamisel, kiirendab kaasajastamisprotsessi ning parandab kvaliteeti.

    Ettevõtte pidev kasv toob kaasa uusi erinevaid töökohti

    ETS NORDis on juba üle 300 inimese, tõdeb personalijuht Maia Randver-Anupõld, ning inimesi on enamasti juurde vaja just Eestis ja Soomes. „Lähiajal tuleb Eestis juurde uus tootmishoone, aga enne seda vajame 20 uut tootmistöötajat, kellele tehakse kohapealne väljaõpe,” toob ta näite. „Teeme koostööd koolidega, aitasime oma eriala tutvustamiseks ehitada Tallinna Tehnikaülikooli juures asuva Mektory ventilatsioonilabori ning kutsume tudengeid ja kutsekoolide õpilasi meelsasti tehasesse külla. Samuti pakume tööd ja praktika võimalusi erinevatel ametikohtadel: arendustiimi otsime insenere, projekteerijaid, tootejuhte, tootmisesse plekkseppi, pulbervärviliini- ja pingioperaatoreid ning lisaks töötajaid logistikasse.”
    Pikaajalise staažiga Karm lisab, et ETS NORD on väga mõnusa atmosfääriga, paindlik ja arenguvõimalusi pakkuv töökoht. „Minust kui müüjast sai müügiosakonna juhataja, meil on ka tootmistöötajatest saanud juhid ning laotöötajast logistikaosakonna juht. Kui inimesel on piisavalt huvi ja soovi areneda, siis siin on see võimalik – koolitused, enese arendamine ning õppimine on meil väga au sees.”
    Randver-Anupõld lisab, et positiivsust lisab ka asjaolu, et ettevõtte tööjõuvoolavus on väike. „Paljud töötajad toovad plussina välja, et siin kuulatakse inimesi. Sageli jääb ju noortel mõni hea mõte riiulisse, sest pole raha ja võimalust oma mõtteid lõpuni viia. Meie tootearenduses on aga nii, et kõik head mõtted kuulatakse ära, testitakse, võetakse töösse ning lõpuks näedki oma geniaalset ideed valmiskujul. Oleme väga avatud oma töötajate ideedele igas valdkonnas.”
    Noortele meeldib ka ettevõtte rahvusvahelisus. „Huvitatutel on võimalus liikuda meie teiste riikide filiaalidesse, saada kaasatud rahvusvahelistesse projektidesse või esindada meid messidel-näitustel,” sõnab Randver-Anupõld. „Väga oluline on ühtne meeskonnavaim, koostöö ja tunne, et ollakse ühe asja eest väljas. Ühest küljest on tegemist küpses eas stabiilse tootmisettevõttega, teisalt aga noorusliku ja areneva start-up’iga. ETS NORDis ei jää elu kunagi seisma ja kõigil on võimalus põnevaid tegusid ellu viia!”
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Värske tuul Tallinna börsil: Liven läheb raha küsima võlakirjadega
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Advokaadibüroo Lextal muudab nime
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Taavi Kotka: IT-ettevõtted on muutunud ahneks
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.