Nordlin Ehitus: suurim väljakutse EMTA juurdeehitusel on ainulaadsed akustikanõuded

Artikkel

- Sisuturundus
- Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected]
- 20. mai 2019 kell 5:00
Kuula
Nordlin Ehitus: suurim väljakutse EMTA juurdeehitusel on ainulaadsed akustikanõuded
Tallinnas Sakala ja Tatari tänava nurgal asuva Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) juurdeehitustööde kõige suuremaks proovikiviks on osutunud nii ehitusfirma Nordlin Ehitus töötajatele kui ka akustikakonsultant Linda Madaliku jaoks kõrgetele akustikanõuetele vastavate klasside ja saalide ehitamine. Põhjus on lihtne: projekt on nii erakordne, et eeskuju pole kuskilt võtta.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) rektor Ivari Ilja sõnul on tööd kulgenud plaanipäraselt. „Ehitus on tõepoolest keeruline ja tõsiseks väljakutseks on olnud märkimisväärne komplitseeriv mõju, mida kõrgendatud heliisolatsiooni nõue kogu uue korpuse osas on ehitusprotsessi kaasa toonud. Tellija, ehitaja, arhitektide ja ekspertide omavaheline tihe koostöö ning valmisolek avatult küsimustele läheneda leidmaks parimad võimalikud lahendused, on olnud konstruktiivne ja edasiviiv,” kiidab ta, lisades, et tellija ja ehitaja vaheline kommunikatsioon on toiminud hästi, olnud avatud ja suunatud kõiki osapooli rahuldava tulemuseni jõudmisele.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) juurdeehitustööd Tallinnas Sakala ja Tatari tänava nurgalFoto: Nordlin Ehitus
OÜ Nordlin Ehitus meeskond tunnistab samuti, et saalikompleksi ehitusprotsess on olnud tõeline väljakutse. „Projekti keerukus seisneb asjaolus, et sellist akustikalahendust ehitatakse esmakordselt ning näiteid pole võtta ka mujalt maailmast. Aga oluline on jõuda tulemuseni – hea akustika on see, kui ruumid vastavad oma kasutusotstarbele ja sinna oleme praegu teel!”
Uues õppehoones kasutatakse klaasfassaade, mis teatavasti heli hästi edasi kannavad. Piisava heliisolatsiooni saamiseks on kasutusele võetud klasside vahel topeltfassaadid, aga ka nende puhul polnud tulemus teada, sest analoogset näidet polnud kusagilt võtta. Nii tegi ehitaja kõigepealt valmis näidisklassid, kus viidi läbi heliisolatsioonimõõtmised. Kõikide suureks kergenduseks tulid näidisklasside mõõtmistulemused head.
Kontserdisaali jaoks mõeldi koos sisearhitekt Aivar Ojaga välja painutatud vineerpaneelidest lahendus, mille jaoks toodi kasevineer Komist. Akustikakonsultant Linda Madalik tõdeb, et lahendus sai vist liiga keeruline, sest seinte ja lagede kokkupanemisel tekkisid paneelide vahele praod, mis tuleb kindlasti sulgeda, et need ei mõjutaks saali akustikanäitajaid. „Kuidas seda oleks kõige õigem teha, on jällegi probleem, sest eeskujusid pole kusagilt võtta.”
Akustikakonsultandi ülesanne on nõustada tööjooniste koostamist ja teha järelevalvet kõikide eriosade teostuse kohta, mis mõjutavad akustikat. Sinna kuulub ruumide akustika, heliisolatsioon ja igat liiki müra ning kontrollmõõtmiste tegemine. Madalik nendib, et nõuded on kõrged ja projekti realiseerimine tõesti keeruline. „Oleme ehitajaga küll erinevatel positsioonidel, aga eesmärk on üks – ehitada muusikutele hea hoone!”
Uus maja valmib akadeemia sügisel aset leidvaks juubeliks
Plaanide kohaselt valmib 6100-ruutmeetrine saalikompleks tänavu akadeemia 100. juubeliks. Hoonesse tuleb lisaks 480 inimest mahutavale kontserdisaalile 130 istekohaga blackbox näitlejatele ja džässmuusikutele ning 21 uut õppeklassi. Kuna uued saalid on võimalik vajadusel ülejäänud õppekorpusest logistiliselt eraldada, võimaldab see koolil pakkuda oma ruume ka konverentside ja kontserdikorraldajatele. Lisaks muusikale ja teatrile leiab uues kontserdi- ja teatrimajas koha ka EMTA kunstigalerii, mille avab ekspositsioon Enno Halleki loomingust.
Ivari Ilja sõnul ootavad tudengid ja õppejõud ehituse valmimist suure põnevuse ja kannatamatusega. Aastakümnete pikkune ootuse ja lootuse aeg hakkab ümber saama, üks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia arengut oluliselt takistav probleem saab lahendatud. Nii kohalike kui välismaiste kontserdi- ja konverentsikorraldajate huvi uue saali vastu on olnud üllatavalt kõrge. Kodumaistele meediakanalitele lisaks on saalikompleksi ehitus leidnud kajastamist juba ka välismaal, näiteks Soomes, Lätis, Venemaal, Itaalias jne.
„Saalikompleks võimaldab eelkõige tõsta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias pakutava hariduse uuele tasemele. Kuna reeglina on peaaegu kõigis maailma analoogilistes õppeasutustes enesestmõistetavana olemas korralik kontserdisaal, mis täidab oma olulist rolli nii pedagoogilise kui ka loomingulise keskkonnana, siis on suurepärane, et see enesestmõistetavus jõuab nüüd ka meieni. Sel aastal pääses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia esmakordselt mainekasse QS World University Rankings süsteemi ja loodan, et tasemel kontserdisaali poolt pakutavad võimalused aitavad meil meie rahvusvahelist positsiooni veelgi tugevdada,” räägib rektor, kelle sõnul on uue saali 2019/20 aasta kalenderplaan on juba üpris tihe, sisaldades muusika- ja teatriprojekte žanrilises diapasoonis klassikast nüüdismuusika-, džässi ja audiovisuaalse loominguni.”
OÜ Nordlin Ehitus juhatuse esimehe Ülo Olderi sõnul on sellise hoone ehitamine, kus paljud olulised detailid tuleb lahendada tööde käigus, suur väljakutse. Keeruline oli seejuures lisaks akustikanõuetele ka uue hoone ühendamine vana, 1990. aastate lõpus rajatud muusikakooli majaga, sest hoonete korrused tuli omavahel sujuvalt ühendada, senisel hoonel laduda kinni aknaid ning teha uude majja saamiseks uusi avausi, pidades kinni kõigist uutest tuleohutus- ja evakuatsiooninõuetest.
Kontserdihoone sisetöödel kasutatakse palju akustiliste omadustega materjale: vineeri, puitu, villaplaate, kipsist kinopaneele ja spetsiaalseid puidust ning vineerist akustilisi plaate. Ruumide mürakindlus peab olema nii hea, et kontserdid saalides ei tohi segada üliõpilasi harjutusklassides ning vastupidi. Selleks on lisaks materjalidele väga tähtis näiteks läbiviikide tihendamine, et juhtmete ja kaablite vahele ei jääks kõlakodasid. Uudse lahendusena on hoones spetsiaalne niisutussüsteem, mis hoiab niiskuse tasakaalu nii vineerviimistluse kui ka kasutatavate muusikariistade tarvis.
9 fotot

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA)
- hoone arhitektid on Toivo Tammik ja Mart Rõuk (arhitektuuribüroo Ansambel)
- saalikompleksi projekteeris AS Resand
- saalide sisearhitektuuri autor on Aivar Oja (FraDisain OÜ)
- akustikaprojekti tegi Linda Madalik koostöös Taani akustikabürooga Gade&Mortensen Akustik
- omanikujärelvalvet teeb Tallinna Linnaehituse AS
- saalikompleksi ehitust rahastavad Eesti Kultuurkapital, Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond ja EMTA
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- NORDLIN EHITUS OÜ
Hetkel kuum