Energiasäästlikke kodusid rajab perefirma

Ühe pere ehk ühe pere ettevõtte lugu – nõnda võib iseloomustada tänaseks juba pea kolm aastakümmet tegutsenud ehitusfirmat Varpo Grupp, kus üheskoos seisavad Eesti energiasäästlikumate kodude ning tuleviku eest isa ja kaks poega.

Kui öeldakse, et vastutustunne saab alguse kodust, siis siinkohal võib seda võtta sõna-sõnalt, sest Varpo Grupp OÜ on võtnud oma südameasjaks muuta koduse Eestimaa vanemad kortermajad senisest energiasäästlikumaks – ning teha seda nii, et majade elanikud tunnetavad kokkuhoidu juba järgmise kütte- või elektriarve saabudes.

Isa Indrek ning pojad Aron ja Ermo teevad tööd selle nimel, et ka vanemad kortermajad oleksid senisest mugavamad ning ühtlasi energiasäästlikumad  Foto: Varpo Grupp OÜ

Tegemist on 1992. aastal alguse saanud pereettevõttega, kus lisaks isa Indrekule kaks poega – Aron ja Ermo – ajavad küll pereettevõttes igaüks oma asja, kuid on samas ühise eesmärgi eest väljas. “Meie jaoks on oluline, et samal ajal, kui muretseme laia maailma pärast, oleme ka kursis, mis toimub siinsamas, meie kodumaal, kus elavad meie kaasmaalased,” kinnitab Aron Pihtjõe.

“Eestis on praegu veel hulgaliselt renoveerimist vajavaid vanu kortermaju. Meil kaks valikut – kas need lammutada või kaasajastada ning muuta tulevikumajadeks. Majadeks, mis on senisest energiatõhusamad, tasakaalustatud ventilatsiooniga, kus on võimalik taaskasutada seni õhku haihtunud soojust – ning vähendada samal ajal igakuiseid püsikulusid,“ ütleb Aron Pihtjõe, kelle soov on parendada meie inimeste elamistingimusi.

Tulevikumaja – mida see endast kujutab?

Kortermaja renoveerimine on meie kõigi jaoks hoomatav vajadus, mis ka silmale nähtav – uued aknad ja fassaad, aga millal saab majast tulevikumaja?

Tulevikumaja tähendab seda, et renoveerimise käigus saab uue kuue maja ise, katusele paigaldatakse päikesepaneelid, luuakse tasakaalustatud ventilatsioonisüsteem ning tingimused, kus kütet ja energiat lihtsalt niisama raisku minna ei lasta – majast väljuva soojusa püüab soojusvaheti kinni ning suunab taastootmisse. Tulevikumaja südameks on ventilatsiooni-küttesüsteem, kus võrreldes varasemaga, kus küte ja ventilatsioon toimisid paralleelselt, on nüüd toimimine sümbioosis ning üksteist toetav.

“Tulevikumaja on üles ehitatud nõnda, et iga korteriomanik saab seadistada oma soojus- ja energiatarbimise enda järgi. Nõnda on võimalik reguleerida korteris tarbitavat soojust, hoides kokku raha ja energiat. Ventilatsioonisüsteemi puhul on näiteks võimalik sättida korteris asuv ventilatsiooniklapp kinni-lahti liikuma kas siis kellaajaliselt või kaugjuhtimisel nõnda, et soovitud ajal oleks kodus värske õhk,“ selgitab Aron.

Tema sõnul on eesmärgiks luua kortermaja, mille elanikud saavad juba täna elada esteetiliselt nägusas kodus, kus on alati piisavalt soe, kuid samas mitte lämbe, ning seda kõike lubadusega, et igakuised kulutused vähenevad.

Kindlasti on oluline, et rahaline sääst oleks tuntav kohe – mitte kauges tulevikus. Kui näiteks kütte hind tõuseb ka tulevikus keskmiselt 6% aastas, on seda teades lihtne prognoosida, kui palju võidab üks kortermaja ning selle elanikud, kui nende küttekulu väheneb pärast renoveerimist. Sama kehtib ka elektri puhul.

“Juba järgmisel kuul pärast renoveerimise lõppemist peaks olema kulude vähenemine märgatav. Nõnda on peagi võimalik arvestada, kui suur võiks olla kulude kokkuhoid nii kortermajale kui ka elanikele individuaalselt,“ tõdeb Aron Pihtjõe.

Hoia oma kortermaja kuludel silm peal

Nii alles tulevikumaja planeerivate kui ka juba selles elavate inimeste jaoks on oluline teada, kui palju küttele ja elektrile igakuiselt kulutatakse ning kui palju on siis tegelikult võimalik kokku hoida.

Siinkohal tuleb appi kaugjuhtimisel monitooringusüsteem, mille kaudu on võimalik ööpäev läbi näha kortermaja energia ja sooja tarbimist. Uudset monitooringusüsteemi kasutab praegu kolm kortermaja ning mugavaks teeb süsteemi eelkõige see, et ka korteriühistul endal on võimalik selle kaudu oma kuludel silm peal hoida ning saada teada, kui palju energiat süsteem toodab.

Kaugmonitooringu kasutamine annab ühtlasi võimaluse koostada elanikele arveid senisest detailsemal kujul: näiteks on monitooringsüsteemi abil võimalik eristada, kui palju energiat tarbitakse kortermajas sooja vee saamiseks ning nii on võimalik jagada see osa elektriarvest suvisel ajal vaid nende vahel, kes ka reaalselt energiat tarbivad. Monitooringusüsteemile pääseb ligi nii arvuti kui ka telefoni kaudu ning süsteemi sisenemiseks on korteriühistu liikmetel tarvis teada vaid koodi.

Süsteemiga liitudes on tarvis sisestada algandmetena esmalt kortermaja kaugkütte Mw/h ja elektrikulu Mw/h ning seejärel on võimalik jooksvalt jälgida hoone energiatarbimist ning võrrelda ühtlasi andmeid eelmise kuu tarbimisega.

Korteriühistud saavad nii hoida silma peal igakuistel püsikuludel ning süsteemi eesmärk on pakkuda väikeste säästunippide abiga kortermaja elanikele kokkuhoiuvõimalusi.

“Tundes põhjamaiseid ilmastikuolusid, on meie eesmärk panna need teadmised tööle ja muuta Eesti kodud mugavaks, soojaks ning elanikele säästlikumaks. Sellest lähtudes on ka heatcatcher’id toodetud ja meie süsteem välja töötatud – just kodumaa kliimat ning meie elanike mugavusi arvestades,“ tõdeb Aron Pihtjõe.

www.varpo.ee

Jaga lugu:
Hetkel kuum