• Jaga lugu:

    Soojatootja N.R Energy rajab Lääne-Harju valda kolm uut katlamaja

    Rummu uue katlamaja ehitusFoto: N.R. Energy

    Eesti üks suuremaid regionaalseid soojatootjaid, OÜ N.R. Energy on lõpetamas Rummu aleviku katlamajas ja kaugküttetorustiku ehitustöid kogumaksumusega 2 miljonit eurot ning plaanib lähiajal uute katlamajade rajamist ka Keila-Joale ning Kloogale.

    Rummusse ehitatavas tänapäevases hakkpuidu katlamajas on valmis hoone karp ning kohal soojatootmiseks vajalikud seadmed. Soojatootja N.R. Energy OÜ juhataja Ahto Tisleri sõnul on ehitustööd lõpujärgus ning uuel kütteperioodil tuleb Rummu toasoe juba uuest katlamajast.

    „Uus täisautomaatne katlamaja vähendab soojakulusid ja annab võimsuse Rummu aleviku uuele küttetaristule, mille ettevõte renoveeris eelmisel aastal ligi miljoni euro eest . Uus katlamaja aitab vähendada koormust nii elanike rahakotile kui keskkonna jaoks.“

    Ahto Tisler
    N.R. Energy OÜ juhataja
    N.R. Energy kavatseb Lääne-Harjumaal lähiaastatel uuendada ka Keila-Joa ning Klooga katlamajad. „Kavatseme esitada taotluse nende katlamajade renoveerimiseks Keskkonnainvesteeringute Keskusele ning kui kõik läheb hästi, saab uued katlamajad kasutusse võtta juba 2021-2022 aastal,“ selgitas Tisler.
    Lääne-Harju abivallavanem Erki Ruben märkis, et katlamajade uuendamine on kohalike inimeste jaoks positiivne ja oodatud areng. „Tänapäevastes katlamajades kasutatakse fossiilse küttõli asemel taastuvat hakkepuitu, mis parandab asulate õhukvaliteeti. Oluline on ka uute katlamajade suurem efektiivsus, mis aitab säästa küttekuludelt,” sõnas Ruben.
    Rummu uue katlamaja ehitusFoto: N.R. Energy
    N.R. Energy OÜ juhatuse liikme Ahto Tisleri sõnul on ettevõte investeerinud viimase üheteistkümne aasta jooksul kaugküttesüsteemidesse üle Eesti ligi 20 miljonit eurot ning lähiaastatel on kavas investeerida veelgi piirkondlike küttetaristute kaasajastamisesse.
    Rummu uue katlamaja ehitust toetab sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.

    1997. aastal asutatud ja täielikult Eesti erakapitalil põhinev N.R. Energy varustab soojusenergiaga 22 kaugkütte võrgupiirkonda üle Eesti ja müüb soojusenergiat rohkem kui 30 mehitamata kaug- ja lokaalkatlamajast.

    Ettevõtte peamised kliendid on kortermajad, eramud, koolid, lasteaiad, spordihooned, tervishoiuasutused, kohalikud omavalitsused, asutused ja ettevõtted, kellele tarnitakse soojusenergiat vastavalt Konkurentsiameti kehtestatud piirhindadele. Ettevõte on tegev ka Eesti bituumeniturul.

    Lisainfo:

    Ahto Tisler

    N.R. Energy OÜ juhatuse liige

    tel 5199 1916

    [email protected]

    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: jaekaubandus buumib
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
USA aktsiaturud lõpetasid börsinädala langusega
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Hasartmängumaks tahetakse kindlatest saajatest lahti siduda
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Minister näeb põllumeestele ja vedajatele suuri muudatusi
Brüsseli ambitsioonid kliimaneutraalsuse saavutamisel on kasvanud ja kuigi Eesti ettevõtjad on kohati olnud väga tublid, peavad näiteks maanteevedajad ja põllumajandajad astuma suure sammu edasi, leiab keskkonnaminister Tõnis Mölder.
Brüsseli ambitsioonid kliimaneutraalsuse saavutamisel on kasvanud ja kuigi Eesti ettevõtjad on kohati olnud väga tublid, peavad näiteks maanteevedajad ja põllumajandajad astuma suure sammu edasi, leiab keskkonnaminister Tõnis Mölder.