Artikkel
  • Asjade internet: uued võimalused ja ohud

    IoT lahendusi leiab tänapäeval juba paljudes Eesti kodudes. Nutitelefonist kontrollitavad nutikad pesumasinad, külmikud, robotniidukid ja paljud teised seadmed on leidnud tee meie kodudesse ja end seal üsna märkamatult sisse seadnud, kuid asjade internet ei piirdu siiski vaid kodukasutusega.

    Nutistu ehk asjade internet on interneti kaudu seotud asjade võrk, kus seadmed kasutaja ja üksteisega informatsiooni jagavad ning koos teatud ülesandeid täidavad. Kõige käegakatsutavamaid IoT lahendusi leiab kodusest keskkonnast, näiteks on nutitelefonist juhitavad pesumasinad, külmikud, robotniidukid.Foto: Photo by Dan LeFebvre on Unsplash
    Milliseid IoT lahendusi me igapäevaselt kasutame ja milliseid eeliseid need loovad? Samas kui palju oleme mugavuse nimel nõus ohverdama oma privaatsust? Kas IoT lahendused aitavad meil keskkonda säästa või nende mõju on pigem vastupidine?
    Nendele ja paljudele teistele küsimustele vastavad Telia IoT valdkonna juht Toomas Kärner, Cleveroni müügidirektor Asse Hang ja Telia IT-teenuste juht Kristjan Aljas.
    Mis asi on asjade internet?
    Nutistu ehk asjade internet on interneti kaudu seotud asjade võrk, kus seadmed kasutaja ja üksteisega informatsiooni jagavad ning koos teatud ülesandeid täidavad. Omavahel võrgu kaudu ühendatud seadmed koguvad ja vahetavad andmeid, mis võimaldavad seadmetel vastavalt olukorrale ise reguleerida oma käitumist ehk olla nutikad.
    Kõige käegakatsutavamaid IoT lahendusi leiab muidugi kodusest keskkonnast, kuid neid võib kohata ka tänavatel. Eriti eesrindlik on nutikate linnade ja kogukondade loomisel olnud Hiina, kus jälgimise ja isiklike andmete jagamisega ollakse harjunud. Tallinnas asuv Kalaranna tänav on Eesti esimene nutitänav, kus jälgitakse reaalajas õhu saastatust, liikluskoormust ja prügikastide täituvust. Kõik kogutud andmed on reaalajas nähtavad veebis. Automaatset andmeedastust võimaldavad ka kaugloetavad mõõdikud, mida meilgi laialdaselt kasutatakse gaasi-, vee- ja elektritarbimise andmete edastamiseks.
    Kas oleme mugavuse nimel nõus ohverdama oma privaatsust? Kas me tahame, et meie toimetamine ja liikumine oleks igal ajahetkel teada?
    Meie valmisolek enda kohta käivaid andmeid jagada on ajas muutuv ja ajaga kaasas käiv. Kui kümme aastat tagasi töölepingus sellist punkti veel ei olnud, siis täna on tööandjatel õigus monitoorida töötaja meililiiklust ja internetikasutust ning me oleme selle uue normiga kohanenud. Samuti muutus koroonaviiruse pandeemia ajal iseenesestmõistetavaks inimeste kehatemperatuuri mõõtmine tööruumides ja avalikes kohtades, mis veel hiljuti oleks tekitanud pahameelt, kuna terviseandmed liigitatakse delikaatse info alla.
    Kui Euroopas muudavad GDPR ja andmekaitsereeglid IoT lahenduste väljatöötamise keerukamaks, siis näiteks Hiinas, kus üleriigiline näotuvastus on juba täna reaalsus, teevad IoT lahendused tiigrihüppeid ja just sinna koondub suur osa vastavast kompetentsist.
    Kas võib saabuda hetk, mil meil on kõigest sellest küllastumus ja meil tekib soov teha asju ise, kogeda masinate asemel emotsioone ja inimesi?
    On tõenäoline, et selline küllastumus tekib, aga see toimub nii-öelda varem ära – inimesed saavad heas mõttes kaineks ega hakka IoT lahendusi rakendama seal, kus see neid väga häirib. Erinevus on ka ettevõtte ja indiviidi tasandil. Kui ettevõtted võivadki jääda IoT abil oma tegevusi optimeerima ja tulemust maksimeerima, siis indiviidina saame ise otsustada, milliseid lahendusi kasutame ja kui kaugele sellega läheme.
    Kas ja milline on aga tehnoloogia arenguga kaasas käiv negatiivne jalajälg?
    Üheks peamiseks miinuseks keskkonna seisukohast on tarbijaharjumuste muutumine ja soov aina paremate seadmete järele aina lühema ajaga. Kui vana hea mehhaaniline käekell pärandati tihti edasi põlvest põlve, siis uue nutikella elueaks ei ole rohkem kui paar aastat. Isegi kui seade ise kestaks oluliselt kauem, siis uue mudeli tulekuga oleme programmeeritud vana välja vahetama. Tekkinud on toodete moraalne vananemine.
    Prügi ei teki aga ainult seadmete näol, mis heidetakse kõrvale, kui omistatakse uus, vaid ka üüratutest andmetest, mida miljonitest ühenduses olevatest seadmetest igapäevaselt kogutakse. Just andmekeskuste tõttu on IT- ja kommunikatsioonisektor möödunud CO2 jalajäljelt isegi lennundusest.
    Milliseid arenguid võib IoT valdkonnas lähitulevikus oodata?
    Ainult seetõttu, et me võime mõne seadme nutikaks muuta, ei pea me seda tingimata tegema. Nutiseadmete peamine eesmärk on meie elu lihtsamaks muuta ja pakkuda meile olulist ajavõitu. Samas võib kohata ka päris koomiliselt välja kukkunud lahendusi. Üheks selliseks näiteks on nutitelefonist juhitav veekeetja. Tekib küsimus, kui vajalik see tegelikult on? Nupuvajutuseks kulub meil vaid sekund, kuid tihti võib juhtuda, et enne veekeetmist on vajalik kannu vett juurde lisada, ja seda nutikas kann ise ei tee.
    Võib arvata, et IoT lahendused põimuvad väiksemate sammudena läbi kõigist eluvaldkondadest. Järjest olulisemaks muutuvad inimeste tervise ja elukvaliteediga seotud küsimused ning neid valdkondi toetavate nutiseadmete järele võib näha tõusvat huvi ja vajadust.
  • Hetkel kuum
Neeme Korv: võimuliit tegi oma suurima bläki
Vaidlused kuuluvad demokraatliku riigi juurde, ent riigikaitse valdkonnas eksponeeritud tüli on julgeolekurisk, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Vaidlused kuuluvad demokraatliku riigi juurde, ent riigikaitse valdkonnas eksponeeritud tüli on julgeolekurisk, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Novaturas teenindas mais vähem kliente kui eelmisel aastal
Baltikumi turismifirma Novaturas Group teenis mais tulu 17,3 miljonit eurot, vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodi 21,5 miljoni euroga, selgub börsiteatest.
Baltikumi turismifirma Novaturas Group teenis mais tulu 17,3 miljonit eurot, vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodi 21,5 miljoni euroga, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Adam Granti soovitused petturi sündroomist vabanemiseks
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
EL kehtestab Hiina elektriautodele kaitsetollid
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Soome laskemoonatootja ehitab uue tehase
Soome kaitsetööstusfirma Nammo sõlmis uue tehase ehitamise eellepingu omavalitsustele kuuluva kinnisvaraarendusfirmaga, kirjutas Kauppalehti.
Soome kaitsetööstusfirma Nammo sõlmis uue tehase ehitamise eellepingu omavalitsustele kuuluva kinnisvaraarendusfirmaga, kirjutas Kauppalehti.
Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm lahkub ametist
Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm on esitanud lahkumisavalduse ja lahkub pärast kolmeaastast ametiaega selle suve lõpus omal soovil ametist, teatas kaitseministeerium.
Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm on esitanud lahkumisavalduse ja lahkub pärast kolmeaastast ametiaega selle suve lõpus omal soovil ametist, teatas kaitseministeerium.