IT-juhi töö on muuta ettevõte tehnoloogia abil edukamaks, mitte lihtsalt kaableid vedada

„Alustuseks võib öelda, et IT-juhi definitsioon on igas asutuses erinev, olenedes ettevõtte vajadustest – üks paigaldab kaableid, teine arendab välja ettevõtte IT-strateegia ja ärivaateid. Laias laastus vajab IT-juhti pidevalt arenev ettevõte, kus nähakse ärisuuna edendamist tehnoloogiapõhiselt. Kui ettevõtte juhtkond näeb aga infotehnoloogia mõiste taga ainult arvutit ja internetti, pole mõtet IT-juhi palkamisele raha kulutada ning pigem osta teenus sisse,” avaldas Lindmäe arvamust.

Kui ettevõttes on IT-alased põhivajadused – arvutid, võrgud, lisaseadmed – rahuldatud ja kõik toimib, saab IT-juht hakata tegelema strateegilise juhtimisega. See tähendab inimeste juhtimist, eelarvete koostamist, juhtkonna konsulteerimist IT-valdkonnas. „IT-juht teeb tavaliselt palju „tõlketööd” ehk selgitab, mis on ühe või teise alase termini taga või kuidas jõuda IT abiga sihile. Paraku aga sageli mingil põhjusel eeldatakse, et üks IT-juht peab kõigest aru saama – printeri seadistamisest kuni plokiahelateni,” sõnas Lindmäe. „Ideaalis võiks IT-juhi töö olla siiski välja töötada tehnoloogiline visioon, kuidas muuta ettevõtte tegevus läbi tehnoloogia edukamaks. Neid võimalusi on väga palju.”

Ta toob näite: „IT-juht peab pakkuma välja lahendusi, kuidas äriprotsessid tehnoloogiliselt paremini toimiksid. Koroonakriisi alguses pidid IT-juhid valima, millist videokõnetarkvara firma kasutama hakkab. See konkreetne tehnoloogiline otsus mõjutab ettevõtete tööd tänaseni.”

IT-juhi igapäevased tööülesanded on väga erinevad: seadmed ja tarkvarad, lahendused erinevatele probleemidele, kuidas tõsta tarkvara kasutusmugavust ja viia ettevõte ühest staadiumist teise, samuti arenduste dokumenteerimine, ressursside jagamine erinevate üksuste vahel ning kogu tegevuse rahaline kontrolli all hoidmine. Sageli algabki IT-juhi roll hankest, millegi soetamisest, juurutamisest, protsessi kontrollimisest ja kasutamisest kuni seadmete surma ning pärandi likvideerimiseni välja. Lindmäe tõdes, et vabu käsi ressursside osas IT-juhile harilikult ei anta ning pigem peab juhtkond nägema investeeringutes mingit võlu – kas rahalist, ärilist või sisemiste protsesside plusse.

Paljuski on IT-juhi pärusmaa ka tänasel päeval aina populaarsem digitaliseerimine ja automatiseerimine. Heaks näiteks on siin Lindmäe sõnul pangandus: „Kui vanasti võttis lihtne pangaülekanne aega ning inimesed pidid selleks kontoris kohal käima, siis täna saame ülekandeid ise teha läbi erinevate rakenduste. Ehk pangad muutuvad finantsettevõtetest IT-ettevõteteks, nende tehnoloogia on muljetavaldav ning need teenused pakuvad klientidele suurt väärtust. Rääkides järgmisest etapist, kuhu kuuluvad masinõpe, tehisintellekt ning plokiahelad, on need veel vähe kasutusel. Samas peitub siin just näiteks juba välja toodud pangandussektorile teatav oht, kuna aina enam näeme, kuidas kauplejad teevad makseid juba finantsasutusi kaasamata. Kogu selline tehnoloogia arendus ja olemasoleva tehnoloogia efektiivsus annab ettevõtetele võimaluse püsida paremini konkurentsis ning annavad teenustele suurema väärtuse.”

„Kui panna konkreetselt paika, milliseid IT-lahendusi on plaanis lähiaastate lõikes kasutada ja järgida paika pandud kava, ei teki „plahvatusi” ehk ootamatult suuri väljaminekuid, sest investeeringud on paigas. Sisuliselt ei ole infotehnoloogia valdkonnas kuluks mitte ühe serveri ost, vaid selle edasine haldamine, tagavarakoopiate tegemine, arendamine. Kui need väljaminekud on planeerimata, võivad kulud minna lõpuks üle võlli,” selgitas Oixio IT-juhtimise ärisuuna juht.

Kokkuvõttes saab IT aidata ettevõtet uute turgude leidmisel, toote ja teenuse kvaliteedi tõstmises ning tootmiskiiruse tõhustamisel, ent selleks peavad organisatsioonil olema paigas eesmärgid ning seisukoht, kas IT on kulu või tulu ehk kas IT-sse tehtud investeeringud lisavad ettevõttete strateegilist väärtust? „Ja kui rahalist tuge pole, ei ole midagi teha,” tõdes Lindmäe. „Ettevõte juhtkond peab panema eelarvesse paika ka rea IT jaoks. Ma tean, et tavaliselt ei kipu IT olema prioriteediks, sest tundub olevat olulisemaid kohti, näiteks äriprotsessidesse investeerimine. Ja IT-d on keerukas rahaliselt mõõta. Ent kui IT toetab äriprotsesse, muutub ka rahastamine selgemaks ja läbipaistvamaks.”

Millal palgata IT-juht väljastpoolt ning millal osta teenusena sisse? „Väljastpoolt palkamine võib olla kulutõhusam, kuid samas strateegiliste äriprotsesside osas on lihtsam inimest ikkagi majas kohapeal omada, sest sel juhul on ta ettevõtte siseasjades väga kodus. 20 tundi kuus teenust pakkuv inimene ei saa tunda firma taustsüsteemi, kultuuri ja halle alasid. Aga ettevõtted on väga erinevad ja paljudele sobib just väljastpoolt maja võetud nõuandja, kellele ei pea maksma igakuist palka.”

Oixiost palgatud IT-juhi töö algab kliendi tegevuse kaardistamise, visiooni, arengukava ja strateegia koostamisega, mis tähendab kaardistada praegune infrastruktuur, rakenduste portfell, integratsioonid, liidestused, tarkvarad. Ja kõige olulisem ning kõiki neid harusid puudutav valdkond on küberhügieen, sest lihtsam on alati ennetada kui tegeleda tagajärgedega.

„Kui tunnete, et äril on vaja tehnoloogilist muutust, siis kasutage IT-juhti, kasutage tema teadmisi tehnoloogiast ning mõelge pikemalt ette. Ärge arvake, et üks IT-juht teab kõike, kuna selles valdkonnas ei saa kõigest kõike teada!” sõnas Lindmäe. „Aga tänases kiirelt muutuvas tehnoloogilises maailmas on mõistlik kaasata ettevõtte töösse IT-juht, kes aitab ettevõtte arengu suurte sammudega edasi viia!”