Vastutustundlik ettevõtlus on ring, mis annab juurde, mitte ei võta ära

Aina rohkem on olulisele kohale tõusnud ja edukuse mõõdupuuks saanud ettevõtete võimekus vastata sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele nõuetele ning ootustele. Suur osa sellest on võimekus rääkida kaasa ühiskonnale tähtsatel teemadel nagu näiteks hariduse kvaliteet või majanduskeskkonna tervis.

CSR ehk Corporate Social Responsibility annab eesti keeles mitmeid vasteid nagu ümbritsev mõju keskkonna suhtes, sotsiaalne vastutus, ettevõtte eetika, ettevõtte käitumine, ettevõtte jätkusuutlikkus ja vastutustundlik konkurentsivõime.

Tegu on mõiste ja kontseptsiooniga, mis on alguse saanud juba 1960ndatest ning kuigi sellele sõnapaarile on tunda ajas aina kasvavat survet, mõistetakse seda tänini erinevalt. Lihtsamalt saab seda kokku võtta nii: vastutustundlik ettevõtlus on nii majandusliku, keskkonna kui ka sotsiaalse mõõtme rakendamine, see on vabatahtlik ettevõtte igapäevategevuste osa, mille juures tuleks küsida, kuidas tagada, et ettevõtte mõju oleks positiivne. Läbi tuleb mõelda, kuidas negatiivset mõju vähendada ja positiivset mõju suurendada.

Vastutustundlikkus on mõtteviis, mis algab juba rohujuure tasandilt ning mängib rolli kogu äritegevuses ja kõigis otsustes ning ettevõtte funktsioonides. Siinkohal võiks iga ettevõtja endalt küsida, kas ka tema ettevõttes sellele tähelepanu pööratakse ja kas tehakse rohkem kui seaduses kirjas.

Vastutustundliku kontseptsiooni eestvedajateks on olnud peamiselt suurettevõtted, aga see peaks olema osa igas ettevõttes, nii väikese kui keskmise suurusega ettevõtetes ja organisatsioonides. Ettevõtete vastutustundlikku käitumist ootavad aina enam nii töötajad, kliendid, siht- kui ka sidusgrupid. Ettevõttel tuleb leida oma suunad ja võimalused, kus ta saab panustada ja leida need kohad, mida ta saab mõjutada. Siinjuures on märksõnadeks jätkusuutlikkus, läbipaistvus ja ausus.

Vastutustundlik ettevõtlus on praeguseks selgelt kõikide ettevõtjate ühishuvi, mitte mõne suure ettevõtte eestvedamisel toimuv kampaania. Ühishuvideks on täna peaaegu kõik teemad, mis mõjutavad meie ettevõtjaid, alates keskkonnast kuni hariduse ja ettevõtlikkuse edendamiseni.

Inimkapital. Sotsiaalne vastutus tähendab panustamist töökeskkonda, muutes seda tervislikumaks ja ohutumaks, see tähendab panustamist töötajate heaolusse läbi erinevate tervist edendavate tegevuste, töötajate moraalist, kaasatusest ja arengust kuni ettevõttekultuuri ja ettevõtte hea juhtimiseni. Siia alla kuulub inimeste märkamine, erinevuste aktsepteerimine, sooline võrdõiguslikkus.

Koda tegeleb igapäevaselt teemadega, mis mõjutavad meie inimesi. Meie fookuses on töölepingu seadus ning töötervishoiu ja tööohutusega seotud nõuded. Viimastel aastatel on koja ettepanekul leevendatud näiteks alaealiste tööregulatsiooni ning vähendatud töötervishoiu ja tööohutusega seotud bürokraatiat. On tähtis, et ettevõtjad ühiselt seisaksid näiteks erisoodustuste piirmäära tõstmise eest, et oleks võimalik panustada veelgi rohkem oma töötajate tervisesse.

Koostööpartnerite puhul valitakse hoolega, kellega koostööd teha. Kaubanduskoja liikmelisus ja logo omavad selget märki vastutustundlikkusest – kaubanduskoda katusorganisatsioonina kannab ettevõtete ühiseid väärtuseid, sealhulgas ka vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid. Omades koja logo, on see kui usaldusmärk, millega ettevõte näitab oma klientidele ja koostööpartneritele, et kuulutakse süsteemi, mis hoiab silma peal kogu Eesti ettevõtluskeskkonda puudutaval õigusloomel. Koda on hinnatud partner, sest toome välja nii argumenteeritud seisukohad kui ka kitsaskohad.

Sotsiaalküsimused hõlmavad kogukonna loomist ja haridust ning kas ettevõtted panustavad oma tegevusega kogukonda ja ühiskonda laiemalt. Sotsiaalküsimuste alla saab liigitada ka selle, kas ettevõtted maksavad ausalt makse või mitte – maksutulu teenib otseselt ühiskonna ühishuve alates elutähtsatest teenustest kuni infrastruktuurini. Veel tähtsamgi on aga hariduse ja ettevõtlikkuse edendamine – siin saab iga ettevõtja panustada. Kui me täna ei tegele olukorraga, kus kiiresti väheneb reaalainete õpetajate ning reaalainetest huvituvate hulk, siis kuidas saame jätkuvalt kasvatada oma inimeste elujärge? Kaubanduskojas pingutame ühiselt selle nimel, et koolides pakutav haridus vastaks tänasest paremini tööturu vajadustele. Panustame ettevõtlikkuse suurendamisse ja ettevõtlusõppe arendamisse.

Keskkonnaküsimused hõlmavad muret globaalse soojenemise, reostuse ja ökosüsteemide häirete kohta. Jällegi saab küsida, kas ja kuidas ettevõte siin enda panust näeb? Kas hoitakse kokku vee, elektri ja energia tarbimiselt? Need ettevõtted, kes kasutavad toormeks loodusressursse – kas nad teevad seda vastutustundlikult? Vastutustundlik ettevõtja vaatab, et kasutusel oleksid keskkonnasõbralikud lahendused, mõeldakse jäätmete vähendamisele ja muudele teguritele, et tegevusest tingituna vähendada keskkonnamõju.

Koja töös seisame selle eest, et keskkonnanõuded ei oleks põhjendamatult kõrged ega mõjuks laastavalt ettevõtete konkurentsivõimele. Tegeleme jäätmete (sh pakendite) valdkonnaga, vee regulatsioonidega, keskkonnatasudega, keskkonnamõju hindamisega ja paljude teiste keskkonnateemadega.

Tarbimiskultuur muutub, kliendid ehk tarbijad soovivad aina enam teada, millist sotsiaalset väärtust organisatsioon loob, milline maine käib organisatsiooniga kaasas, milliseid väärtuseid ettevõte esindab. Ettevõtja peab silmas pidama, et kliendid on ajas aina nõudlikumad. Koja liikmelisuse näitamisega saab usaldusväärsuse sõnumi nii klient kui ka potentsiaalne koostööpartner. Eriti hinnatud on koja liikmelisus välismaiste partnerite hulgas.

Tarbijad hindavad aina enam oma jalajälje peale mõtlevaid ettevõtteid ja kui ettevõte on vastutustundlik, siis on nad nõus maksma rohkem. Ettevõtja vaatenurgast suunatakse vastutustundliku ettevõtlusega fookus tarneahela lühendamisele, näiteks tuuakse tootmine välismaalt kodumaale, et vähendada transpordikulusid. Ettevõtted, kelle transpordikulud on väga kõrged, suudavad seeläbi stabiliseerida oma kulubaasi ning ei sõltu enam nii palju toorme hinna kõikumisest. Kui klient saab seetõttu kiiremini kauba kätte, annab see uued ärivõimalused hakata tooteid personaliseerima. Lisaks loob kodumaine tootmine uusi töökohti, mis saab olema antud ettevõtete konkurentsieelis.

On veel palju teemasid, mis otseselt või kaudselt seostuvad vastutustundliku ettevõtlusega, kuid millega ei ole võimalik alati tegeleda, sest puudu jääb ajast, töökätest või rahast. See aga ei tähenda, et nendesse teemadesse ei ole võimalik panustada.

Olles esindusorganisatsiooni liige ning osaledes selle töös, on võimalik väga madalate kuludega mõelda kaasa ning mõjutada sotsiaalselt tähtsate teemade käekäiku nii, et see ei võta palju aega ega ressurssi. Erinevad teemad on tihti ette toodud ning ka lihtsasti lahti seletatud – piisab vaid sellest, kui oskad mõelda kaasa ning pakkuda oma lahendusi. Pakutud lahendustega tegeleb edasi juba esindusorganisatsioon, kes teeb kiire analüüsi ning võrdleb teiste lahendustega ning esitab need riigile või teistele huvigruppidele.

Ettevõte saab oma vastutustundlikke tegevusi avalikult jagada, olla eeskujuks, sest eeskujuna viivad ettevõtted seda mõtteviisi ka oma töötajate, tarbijate ja partneriteni. See on ring, mis annab juurde, mitte ei võta ära. Kui ettevõtlus on vastutustundlik, siis muudab see ka ühiskonna vastutustundlikuks. See on pidev areng, et homne oleks parem.