Artikkel
  • Jaga lugu:

    Maailma mõjukaim valitsuse innovatsioonilabor võiks olla Eestis

    Accelerate Estonia tiim koos välispartneriga sTARTUp Day kogukonnasündmusel. Partneriks on vaimse tervise innovatsiooni ja tehnoloogia teemasid koondav Happiness Foundation UK-st

    Eesti on oma e-riigi edulooga maailmas hästi tuntud. Väikese, kuid hästi toimiva digitaalse taristuga riigina on meil võimalus olla agar katsetaja ja ambitsiooni selleks on nii ettevõtjatel kui ka riigijuhtidel. Võrgustike loomine nii Eesti kui ka välisriigi partneritega on lihtne ning kus mujal saaks ettevõtja otsekontakti avaliku sektori otsustajate, ministrite ja presidendini välja?

    Era- ja avaliku sektori koostöö ja hulljulgete ideede stardiplatvormiks on loodud valitsussektori innovatsioonilabor Accelerate Estonia. Ettevõtjate lennukad ideed, teadlaste tarkus ning riigi tugi on lülid, mida ühendada, et vajalikud arengud mõne seadusest tuleneva barjääri taha toppama ei jääks. Accelerate Estonia uude lendu oodatakse ettevõtteid kandideerima oktoobrikuuni. Seejärel algab intensiivne koostöö idee valideerimiseks, vajalike kontaktide loomiseks ning investorite kaasamiseks. Vajadusel ka seadusemuudatuste ettevalmistamiseks, et kõrvaldada takistused innovaatilise äriidee realiseerumiseks ja uue turu loomiseks.
    Innovatsioonilabori tegemisi valgustab Accelerate Estonia juht Olari Püvi.
    Olari Püvi, Accelerate Estonia juhtFoto: Joosep Kään
    Accelerate Estonia on justkui vahenduslüli riigisektori ja erasektori vahel. Kuidas see alguse sai?
    See oli aastal 2019, kui Viljar Lubi, tollane majandusarengu asekantsler jõudis ideeni, et uute edulugude sünniks oleks Eestile vaja ambitsioonikat üksust, kes viiks kokku era- ja avaliku sektori. Oleme valitsuse, täpsemalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi programm ja ellu kutsutud põhimõttega, et me leiaks erasektorist ettevõtteid, kes pakuksid lahendusi nurjatutele probleemidele. Meie igapäevaseid tegevusi aitab ellu viia aitab teadus- ja ärilinnak Tehnopol.
    Me oleme stardiplatvorm moonshot-ideedele. Moonshot’i võib defineerida kui ambitsioonikat, uurimuslikku ja murrangulist projekti, mille eesmärk on tekitada majanduslikku tulu, ulatuslikku ühiskondlikku mõju ja pikaajaliselt kasumlikkust. Nende projektide elluviimise nimel teevad ühiseid jõupingutusi ettevõtjad, teadus ja riik. Meie eesmärk on erinevad osapooled koos tööle panna, kuid ka idee turule jõudmiseks vajalikke barjääre murda. Poolnaljaga öeldes – me muudame illegaalsed ideed legaalseks.
    Kuidas seda mõista?
    Reaalsus on see, et paljude tõeliselt uuenduslike lahenduste puhul, mis parandavad mingis valdkonnas olulist probleemi, töötavad paika pandud ja täpselt sõnastatud seadused ja regulatsioonid neile vastu. Nende muutmine, lisamine või eemaldamine aitab mingi suurema probleemi lahenduseni jõuda. See on see tugi, mida on julgel ettevõtjal riigilt vaja.
    Lihtsalt oletuse põhjal on aga keeruline muutust teha ja seetõttu on oluline, et meil oleks konkreetse ideega eksperimenteerivad ettevõtted. Eksperimenteerimine algab idee valideerimisest vajalike ametnike ja otsustajatega, kes on teekonnale kaasatud ja mängivad olulist rolli muudatuste jõustamisel.
    Toon näiteks äsja Accelerate Estoniast väljunud tiimi Pattern Buildings, mis võttis eesmärgiks sillutada teed ringmajandava ehitussektorini. Tiimijuht Renee Puusepp on EKA arhitektuuriteaduskonna vanemteadur, arhitekt ja ettevõtja, kes nägi oma valdkonna probleemile uudset lahendust. Aastaks 2027 peavad Eestis kõik avaliku sektori uued hooned olema nullenergia hooned. Tiim tegi põhjaliku uuringu ja pilootprojekti, kasutas avatud mustermajade platvormi lasteaedade ja büroohoonete kavandamiseks ning juba tehaksegi koostööd Tallinna linnaga esimeste moodullasteaedade valmimiseks.
    Mis valdkondade ettevõtted Accelerate Estoniat huvitavad?
    Viimased poolteist aastat on meie missioonidel olnud kaks peamist suunda: vaimne tervis ja rohepööre. Samal ajal on ka kolmas variant jokker, et hoida uks avatud igale ettevõtjale, kelle uudsest lahendustest ühiskonnale midagi väärtuslikku saab luua.
    On kolm väga tähtsat asja, et ettevõte meid huvitaks. Esiteks peaks ambitsioonis olema midagi, mida tal on vaja riigilt ja mida ta ilma lahendada ei saa. Teine tähtis asi on, et ta tooks Eesti riigile ja laiemalt ühiskonnale kasu. Kasu võib olla rahaline, et idee tooks meile investeeringuid välismaalt või looks töökohti, kuid kasu võib olla ka üldisem – näiteks lahendus parandab vaimse tervise probleemide levikut laste seas või töökeskkonnas.
    Kolmandaks tahame näha, et idee on skaleeritav ja sarnast lahendust saaks kasutada teistes Euroopa riikides ja miks mitte kaugemalgi.
    Kas võite nimetada Accelerate Estonia ettevõtmisi, mis ongi juba jõudnud Eestist kaugemale?
    Äsja lahendas meiega autoriõiguste andmevahetuse teemasid Londonis resideeriv e-residentide tiim Digiciti. Nende eesmärk on luua digitaalne taristu, mis tagaks kõikidele loomeprotsessis osalevatele isikutele ausa tasu. See teema võeti laiemalt Euroopa Liidus kõne alla tänu sellele, et nad siit alustasid ja nüüd tahavad ka teised riigid osaleda õiglaste autoritasude maksmise protsessis.
    Meiega on liitunud ka ettevõtteid, kes on oma teekonnal suunda muutnud ning edu saavutanud hoopis teise ideega, kui algul plaanitud. Näiteks lööb maailmas laineid Eesti iduettevõte Single.Earth, samuti NFTPort, kes esialgu tegeles küberkaitse teemadega.
    Mõlemad olid meie programmis ning otsustasid oma tegemiste teraviku suunata sinna, kus oli võimalik saavutada rohkem. Sellest ka meie fookus eksperimenteerimisele – keerulised ja uudsed ideed vajavad vahel rohkem aega, et maailma vallutada.
    Kas ettevõtted otsivad teid üles või teie neid?
    Õnneks käib see mõlemat pidi – nemad otsivad, meie otsime. Ühelt poolt oleme me loonud koostöös tavakiirendite ja teiste partneritega sellise võrgustiku, et meile osatakse saata ettevõtteid, kes vajavad edasiliikumiseks mõnda seadusemuudatust. Ettevõtted leiavad meid juba päris hästi ka ise üles. Osaleme idufirmadele suunatud sündmustel, oleme nähtavad ja levitame sõna, et jõuda nendeni, kes saaks meie abiga julgemalt kasvada. Oleme üsna spetsiifilise tegevusega ja seetõttu ongi oluline jõuda just nendeni, keda tõeliselt kõnetame ja kes meid kõnetavad.
    Kui pikaks ajaks ettevõtted teiega seotuks jäävad?
    Tavaline on 9–12 kuud, kuid kõik sõltub sellest, mis ettevõttel vaja on. Perioodiga oleme paindlikud, kuid tahame näha, kuhu mis suunas ja millise ambitsiooniga ettevõte liigub.
    Üks oluline osa programmist on missiooni nõukogu, mis koosneb valdkonna ekspertidest –ettevõtjad, asutajad, avaliku sektori esindajad. Eksperdid oskavad valdkonna teemades sisuliselt suunata ning mentordada ärilise ambitsiooni elluviimiseks. Nende teadmiste põhjal saame hinnata ka ettevõtte arengut ja otsustada vajaliku ajaressursi üle.
    Kui võrrelda Eesti valitsussektori laborit muu maailma omadega, siis mis silma jääb?
    Meilt on viimasel paaril kuu nõu tulnud küsima Austraalia, Serbia, Hispaania algatused. Mul on olnud kohtumisi inimestega, kes tahavad luua midagi sellist nagu Accelerate Estonia. Nende praegune mudel on selline, et kõigepealt tuvastavad kuskil ministeeriumis, et riigis on mingi probleem. Pärast seda korraldavad nad hanke, kus sõnastavad probleemi väga täpselt ja siis ettevõtlusest peaks keegi tulema ja hakkama seda probleemi kindlal viisil lahendama.
    Meil on teistmoodi – püüame kaasata ettevõtteid, kellel on juba välja mõeldud lähenemisviis, kuidas nad mingit probleemi lahendavad. Näiteks mõiste rohepööre – see tähendab ju sadat asja tuulikutest ringmajanduseni pluss kõik see, mis sinna vahepeale jääb. Me ütleme märksõna välja ja otsime neid, keda see kõnetab ja kellel valdkonna sees ideed juba küpsevad.
    Kui on põhjust teistele riikidele nõu anda, siis kas see tähendab, et meil on asjad hästi korraldatud?
    Alati saab paremini ja suunata veelgi rohkem ressursse õigesse kohta. Meie eelarve ei ole paljude organisatsioonidega võrreldes teab kui suur, aga me püüame mõelda piirideta.
    See ongi Eesti pluss ja seda kogemust me saame jagada. Kas nad ka midagi meilt üle võtavad, seda ma enam ei kontrolli. Ma arvan, et meie lähenemine on loomingulisem, kuna me jätame tegijatele rohkem võimalusi. Teistel riikidel on kindlalt sõnastatud probleemid, mis dikteerib ka mingil määral lahendused. Selles mõttes on ettevõtetel meiega lihtsam suhelda – me lepime kokku suuna ja sihi, kuid anname tegijatele vabaduse valida oma vahendid ja käigud.
    Mingid kriteeriumid siiski on, keda te oma programmi valite?
    Kuna me suuname strateegiat Eesti riigi majanduslikule kasule, siis eelistame ettevõtteid, kes on natuke oma teel juba liikunud. Alustades kasvõi kodulehe olemasolust, toote või teenuse arendusest. Eeldame, et on olemas koostöötahe ja kompetentne tiim. Kui on kogemustega tegijad, siis on lihtsam asju käivitada.
    Aastas võtame kokku kümme ettevõtet. Kriteeriumi määrab ka see, milline on nende küsimus valitsusele ja kui teostatav see on. Samuti projektsioon, kui suureks võib idee kasvada ja milline on võimalik majanduslik kasu. Uus lend alustab oktoobris. Valimine juba käib, kuid kui kõnetame kedagi, siis praegu on õige aeg ühendust võtta.
    Kas Eesti on hea koht, kus idufirmana lendu minna?
    Eesti on suurepärane stardikoht raketile, kust lennata kaugemale. Siin on hea testturg, toimiv idufirmade kogukond, digitaalne taristu ja koht, kus kontakte välismaailmaga luua. Ambitsioon laienemiseks määrab ka vahendid, näiteks võrgustiku loomine. Aitame samuti luua kontakte väliste partneritega näiteks Aasia ettevõtetega, kus iduettevõtlus praegu kasvab.
    Tänavusel Tartu sTARTUp Dayl olite väljas koos oma ÜK partneritega. Rääkige sellest veidi.
    sTARTUp Dayl tõime kokku vaimse tervise eksperdid. Meie välispartneriks oli Londonis asutatud rahvusvaheline uuringute instituut Happiness Foundation, mille ekspertidel on kogemusi nii teadusmaailmast kui ka ettevõtlusest ja kes tegelevad neuroteaduste, biotehnoloogia ning meditsiinivaldkonna innovatsiooni ja tipptehnoloogiate arendamisega. Neil oli kohtumine ministri ning Eesti vaimse tervise valdkonna eestvedajatega. Lepiti kokku viisid, kuidas koos edasi liigutakse. Otsime kohti, kuidas sellest koostööst võiks Eesti projektidele kasu olla.
    sTARTUp Day on oma olemuselt ideaalne raam sellise kohtumise korraldamiseks.
    Eestis on hea, et nii Tallinnas Latitude59 kui ka Tartus sTARTUp Dayl käivad paljud riigiametnikud, kellel on võimalus kohtuda erasektoriga. Kui innovatsiooniga tegeleda, siis ma ei näe võimalust, kuidas seda teha erasektorit mitte kaasates. Viljar Lubi, kes oli üks Accelerate Estonia loojatest, mõte oligi, et kui erasektor kaasata riigi innovatsiooni, siis lõpuks toob see plussi mõlemale poolele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Raadiohitid: nurka surutud Putin ja ostusoovitused börsidelt
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
IKEA Baltikumi juht: Tallinna pood jääb Eesti ainsaks
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.

Olulisemad lood

Elering: mõne teise LNG-laeva toomiseks tuleb terminal ümber ehitada
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.