Artikkel
  • Jaga lugu:

    Järgmisest aastast kohustuslik jätkusuutlikkuse raport suunab ettevõtjaid energiatõhususele mõtlema

    Kas teadsid, et juba järgmisel aastal kohaldatakse kõigis Euroopa Liidu riikides ettevõtete kestlikkuse raporteerimise direktiiv ehk CSRD (Corporate Sustainability Reporting Directive)? See tähendab, et suurettevõtetel tuleb 2023. aasta majandusaruandes tegevusaruande osana avaldada jätkusuutlikkuse raport, mis kajastab, kuidas ärijuhtimine ja -tegevus mõjutavad potentsiaalseid sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid ühiskondlikke väljakutseid.

    Suurettevõteteks, kellel tekib järgmisest aastast raporti esitamise kohustus, loetakse kõiki avaliku huvi üksuseid, kus on üle 500 töötaja. Samas tasub tähele panna, et tulevikus laieneb aruandluse kohustus ka teistele. 2023. majandusaasta kohta peavad aruande esitama kõik suurettevõtted ja 2026. majandusaasta kohta kõik börsil noteeritud väikese ja keskmise suurusega ettevõtted. Eestis on selliseid firmasid kokku ligi 240.
    Mida peab sisaldama jätkusuutlikkuse kohta käiv raport?
    Uus direktiiv tähendab, et laialt levinud ESG (environmental, social and corporate governance) aruandluse põhimõtete ja raamistike alusel töötatakse selle aasta sügiseks välja Euroopa Liidu kestlikkuse aruandluse standardid (ESRS). Seega peavad ettevõtted hakkama raporteerima oma äri majandamisel käiku võetud jätkusuutlikke ja vastutustundlikke samme ning plaane, mis lähtuvad keskkonna-, sotsiaal- ja ärijuhtimisaspektidest.
    Avalikustama tuleb hakata sektori- ja ettevõttespetsiifilist teavet, mis muudab ettevõtted oluliselt läbipaistvamaks ja võrreldavamaks konkurentidega. Lisaks nõutakse ka sektorite ülest teavet, mis on võrreldav kõigi Euroopa Liidus tegutsevate ettevõtetega. Seega saab tegu olema kindlasti äärmisel mahuka infokogumiga.
    Juba ainuüksi kliimastandardi järgi tuleb avalikustada, kuidas on ettevõtte ESG strateegia ja ärimudel kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppega.
    • Millised on kliimamuutuse mõjud ettevõttele? Kuidas nendega arvestatakse ettevõtte strateegias ja ärimudelis?
    • Kuidas on tagatud ettevõtte strateegia ja ärimudeli vastupidavus kliimamuutusega kaasnevatele ülemineku ja füüsilistele riskidele, sh kliimamuutuse erinevate stsenaariumite korral?
    • Millised on kliimamuutusega seotud riskid, võimalused ja mõjud ettevõtte väärtusahela kontekstis?
    • Kuidas kasutatakse motivatsiooni- ja tasustamissüsteemides jätkusuutlikkuse mõõdikuid?
    • Milline on ettevõtte kasvuhoonegaaside emissiooni jalajälg ja selle võrdlus baasaastaga?
    • Kas ja kuidas arvestatakse äriliste otsuste (nt investeerimisotsused) tegemisel nende mõju kliimamuutuste vähendamisele?
    • Kui suur osa ettevõtte käibest, investeeringutest ja kuludest on kooskõlas ELi kestliku rahastuse taksonoomiaga ehk on n-ö roheline?
    Aruandest saab firmadele iga-aastane kohustus, kus tuleb näidata ka progressi võrreldes baasaastaga. Seega jätkusuutlikke ja vastutustundlikke meetmeid kasutusele võttes ja tegevusi muutes peavad tulemused igal aastal olema veidi paremad kui eelmisel.
    Mida tähendab uus kohustus ettevõtetele tänasel päeval?
    Lähtuvalt ettevõtte suurusest võib uus aruandluse kohustus tunduda hetkel kauge tulevikuna, kuid tegelikult tasub juba nüüd oma ettevõtte tegevust ja väärtusruumi vastutustundlikumaks ning jätkusuutlikumaks kujundada. Miks mitte panna esimesed eesmärgid paika juba uueks majandusaastaks tegevusplaane ja eelarveid koostades?
    Vaadates eespool mainitud kliimastandardit, siis on eriti oluline keskkonna- ja energiasäästlikkuse prisma kaudu vaadata kõiki tootmise, transpordi ja ka kinnisvaraga seotud tulevasi investeeringuid. Näiteks kui ettevõttel on lähiaastatel eesmärk leida uus kontor või tootmishoone, siis tasub juba praegu astuda vajalikud sammud, et see investeering tulevikus kvalifitseeruks “rohelisena’’ ja vähendaks ettevõtte jalajälge. Üks võimalus selleks on ehitada energiatõhus rohehoone või renoveerida vana vastavalt sellealastele nõuetele.
    Forus on kõigile huvilistele abiks energia­tõhusa rohehoone konsultatsiooniga, mille alusel koostatakse tehniline lähteülesanne projekteerijale. See tagab, et ehituse või renoveerimise käigus arvestatakse kõigi oluliste seaduste ja nõuetega ning lõpptulemus on kooskõlas nii ettevõtte vajaduste kui ka jätkusuutlikkuse standarditega. Energiatõhus projekt annab ka paremad finantseerimistingimused kinnisvaraga seotud investeeringutele. Foruse asjatundlikud spetsialistid nõustavad ettevõtet igas ehitusetapis ja tänu sellele on ärihoonele võimalik väljastada rahvusvaheliselt tunnustatud metoodika alusel LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) sertifikaat, mis tõendab hoone keskkonnasõbralikkust.
    Energiatõhusate majade ja rohehoonete kohta saab lugeda ning rohkem infot küsida Foruse veebist
    Jaga lugu:

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Raadiohitid: nurka surutud Putin ja ostusoovitused börsidelt
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
IKEA Baltikumi juht: Tallinna pood jääb Eesti ainsaks
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.

Olulisemad lood

Elering: mõne teise LNG-laeva toomiseks tuleb terminal ümber ehitada
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.