Soovitused PRIA otsuste vaidlustamisel

Esimene soovitus PRIA otsuste vaidlustamisel on üldse mitte sellesse etappi jõuda. See võib olla lihtne öelda, aga raske teha – kuid siiski saab selleks palju ette võtta. Üheks minu praktikas enim probleemideni viivaks asjaoluks on kiirustamine ja puudused taotluse esitamisel – olgu selleks kehv ehitusprojekt, mida on hiljem vaja muuta, üle kontrollimata või kaheldavate arvandmetega majandusaasta aruanne, puuduv kirjavahetus koostööpartneriga taotluse koostamise või pakkumiste kogumise faasis.

Teine selge koht, kus saab edasist vaidlustamisvajadust oluliselt vähendada on hea strateegia varasematele järelpärimistele vastamisel – siis on mõnikord võimalik heade argumentidega negatiivse lahendi projekt ümber pöörata, edasise vaidluse perspektiivi parandada või saada selgeks, et vaidlusele raha kulutada mõtet ei ole. Kuidas järelpärimistele kõige paremini vastata, olen juba kirjutanud.

Kui aga siiski on toetustaotlusega jõutud mittemääramise otsuseni või hilisemas faasis toetuse tagasinõudmiseni, tasub kaaluda selle vaidlustamist. Ka siin on esimene oluline kaalumiskoht vaidlustamise eduväljavaadete olemasolu – võin öelda, et väga arvestatav osa meie poole PRIA otsusega pöördujatest otsustavad pärast meiepoolse vaidlusväljavaate hindamist, et vaidlustamine ei ole kulutõhus ning loobuvad edasisest menetlusest. Tihti see ongi mõistlik. Kui vaidlustamisel on edulootus olemas ja otsus kindel, tuleks teada vaidlustamise käiku:

1.Põllumajandustoetustega seotud PRIA otsuste vaidlustamise esimeseks kohustuslikuks etapiks on vaidemenetlus. See tähendab seda, et 30 kalendripäeva jooksul otsuse kättesaamisest tuleb esitada vaie PRIA-le endale, kellel on omakorda 30 päeva selle lahendamiseks. Suurema keerukuse korral võib PRIA vaide lahendamise tähtaega ka pikendada, mida tuleb ikka aeg-ajalt ette. Selles etapis on asja lahendajaks jätkuvalt PRIA, kes analüüsib vaides esitatud asjaolusid ja hindab selle põhjal, kas otsus ikka oli õiguspärane. Arvestada tuleb, et kui varasemalt on järelpärimisele vastates kõik argumendid ilusti ära kasutatud ja välja toodud, ei ole PRIA poolt meelemuutus väga tõenäoline, mille tulemuseks on otsus jätta vaie rahuldamata. See aga tähendab juba järgmisi vaidlustamise etappe.

2.Teiseks etapiks on halduskohtumenetlus, kuhu tuleb esitada kaebus 30 päeva jooksul PRIA negatiivse vaideotsuse kättesaamisest. Sellele järgnevalt võib taotleja või PRIA (sõltuvalt kumma kahjuks otsus tuleb) edasi kaevata ringkonna- ja riigikohtusse. Viimane teeb lõpliku lahendi ning on ka ette tulnud, et see lõplik lahend on esimene, kus taotleja lõpuks võidab. Kohus vaatab kogu asja uue kõrvalseisja pilguga ning annab asjale oma hinnangu.

Vaidlustamise juures on oluline aru saada, et nii vaide- kui sellele järgneva kohtumenetluse raames ei otsustata tegelikult toetuse andmist või lõplikku tagasiküsimist. Vaidluse sisuks on konkreetse otsuse (st mittemääramise või tagasinõudmise) õiguspärasus ning kui menetluse tulemusena see otsus tühistatakse, võib PRIA asja täiendavalt kaaludes ning paremini menetledes teha uue otsuse toetuse mittemääramise või tagasinõudmise kohta. Sel juhul tuleb seda uut otsust omakorda hinnata ning otsustada selle vaidlustamise üle. Samuti ei saa kohus ise määrata toetustaotlusele antavaid hindepunke, vaid üksnes tühistada antud hindepunktid ning kohustada PRIA-t uuesti hindepunkte määrama. Kõige selle tulemusena ei ole uus vaidlustamisvajadus kohtu poolt PRIA-le antavate juhiste kontekstis tavapärane, ent selle riskiga tuleb siiski arvestada.

Kui vaidlustatavaks otsuseks on toetuse tagasinõudmine, tuleb kaotuse korral arvestada ka viivise riskiga. Tagasimaksmata toetus kannab viivist 0,1% päevas, mis tähendab, et juba kolmeaastase vaidlustamisega tagasimakstav toetuse summa kahekordistub. Seega tuleb vaidlustamisel kaaluda ja leida võimalusi selle riski maandamiseks.

Võimalik on ka see, et vaidlus venib ja on küll edukas, ent lõpuks on selles voorus raha otsa saanud ning vaatamata õigetele argumentidele ja positiivsele kohtuotsusele teeb PRIA otsuse toetuse mittemääramise kohta, sest raha on otsas. Sellisel juhul on võimalik kahju sissenõudmine uues menetluses vastavalt riigivastutuse sätetele – siin on võimalik nõuda välja mitte enam toetust, vaid toetuse saamata jäämisel tekkinud kahju. Riigikohtu praktika kohaselt on selliseks kahjuks saamata toetus, millest tuleb maha arvata kulud, mida taotleja toetuse mittesaamise tõttu ei kandnud ja mis ei oleks suurendanud taotleja vara väärtust.

Kokkuvõttes on PRIA otsuse vaidlustamine kindlasti küsimus, mis tuleb enne tegutsemist igas aspektis üle kaaluda ja koos perspektiivi hindamisega maandada ka riskid. Teeme seda igapäevaselt – kui Sul tekib küsimusi või vajad abi, võta meiega julgelt ühendust.