Artikkel
  • Kuula

    Mida toovad jätkusuutlikud lahendused kaasa autoostjale?

    Üha enam ettevõtteid Euroopas on võtnud endale kohustuse vähendada oma tegevuse mõju keskkonnale ning jõuda hiljemalt sajandi keskpaigaks süsinikuneutraalsuseni. Sarnaste eesmärkide nimel pingutavad täna pea kõik tööstusharud ning suur osa ettevõtteid on mõistnud, et tulemusi on võimalik saavutada vaid siis, kui märgatavaid muutusi tehakse ettevõtte kogu väärtusahelas.

    Jaguar I-PaceFoto: Jaguar Land Rover
    Rohelisema tuleviku poole liikudes võib rääkida mitmetest teerajajatest. Autotööstuses on üheks selgema plaaniga tootjaks Jaguar Land Rover, kes on teatanud, et 2039. aastaks saavad nad kogu oma tootmisprotsessi, tegevuste ja tarneahela ulatuses täielikult heitevabaks ettevõtteks. Mida selline muutus aga autoostja, teiste liiklejate ning ühiskonna jaoks laiemalt tähendab ja millega tuleb arvestada?

    Autod jõuavad kõikjale

    Aina sagedamini räägitakse ettevõtete kliimalubadustes lisaks süsinikuneutraalsuse saavutamiseke ka netonullini jõudmisest – see tähendab, et õhku ei paisata ühtegi kliimamuutust põhjustavat gaasi. Enamik sellise lubaduse andnud ettevõtetest on võtnud kohustuse saavutada eesmärk 2050. aastaks, nagu näeb ette Pariisi kliimakokkulepe. Eesmärk on piirata üleilmne temperatuuri tõus 1,5 kraadile.
    Netonulli kõrval on endiselt oluline teema ka süsinikuneutraalsus, mis tähendab, et selle eesmärgi võtnud ettevõtted eemaldavad atmosfäärist sama palju CO2 heitgaase kui nad neid õhku paiskavad. Autotööstuse näitel võib see tunduda esmapilgul lihtne ülesanne – toota võimalikult palju elektriautosid ja kompenseerida sisepõlemismootoriga mudelite saastet teiste vahenditega – kuid tegelikult on asjad märgatavalt keerulisemad.
    Autode tootmine on äärmiselt keerukas, mida ei muuda lihtsamaks autobrändide globaalne haare. Erinevates piirkondades on tootmisele erinevad nõuded ja erinevad turud nõuavad erinevate omadustega sõidukeid. Ainuüksi Jaguar ja Land Rover tootsid 2020/2021 majandusaastal ligi pool miljonit uut autot, mis jõudsid 127 riigi teedele. Ettevõttel on tehased Ühendkuningriigis, Hiinas, Brasiilias, Indias, Austrias ja Slovakkias. See tähendab, et laiapõhjaliste eesmärkide saavutamiseks on tarvis rahvusvahelist koostööd ja õigete valikute langetamist igal turul.
    Autode tootmineFoto: Shutterstock
    Autotootjate jaoks teeb süsinikuneutraalsuse või netonulli saavutamise keerukamaks ka tõsiasi, et nad ei saa oma heitekoguseid arvutada vaid tootmisliinilt tulnud autodelt, vaid arvesse tuleb võtta kogu väärtusahelat, mis hõlmab tootmist, kolmandatelt osapooltelt tarnitud komponente, müüki, logistikat ja muid protsesse, mis ühel või teisel viisil tekitavad CO2 heitmeid.

    Ambitsioonikas plaan

    Eelnev aga ei tähenda, et keerukaid väljakutseid ei saaks ületada või et eesmärgid saaks lükata kaugesse tulevikku. Jaguar Land Roveri tegevjuht Thierry Bolloré teatas oma uude rolli astudes kiirelt erinevatest jätkusuutlikkuse plaanidest, millest kõige ambitsioonikamate tähtaeg seati 2050. aastasse. Tootja on juba praeguseks investeerinud miljardeid eurosid heitekoguste vähendamisse, jätkusuutlikkusse ja ringmajanduslikku tootmisesse.
    Lähiaastatel tuuakse kliimaeesmärkidest lähtuva tegevusplaani kohaselt turule kuus uut täiselektrilist Land Roverit, sealhulgas järgmise põlvkonna täiselektriline Range Rover. Kümnendi keskpaigast alates saab Jaguarist aga eranditult luksuslike elektriautode tootja.
    Range Rover Sport Foto: Jaguar Land Rover
    Ettevõte vähendab 2030. aastaks tootmisest ja äritegevusest tulenevaid otseseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid 46 protsendi võrra, seda võrreldes 2019. aastaga. Samuti on ettevõte võtnud endale kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitekoguseid ühe sõiduki kohta keskmiselt 54 protsenti kogu tootmisahela ulatuses ja 60 protsenti sõiduki eluea jooksul. Need suhtarvud seati paika koostöös teaduspõhiste eesmärkide algatuse teadlastega, et tootja tegevusel oleks mõõdetav mõju.
    Kliimamuutuste tagajärgedega tegeleva organisatsiooni hinnangul ületati maailma nii-öelda ohutu CO2-heidete tase juba 1987. aastal. Seega on praegu hädavajalik eemaldada atmosfäärist võimalikult palju süsinikdioksiidi, mitte piirduda ainult ettenähtud eeskirjade täitmisega. Selleks on mitmeid võimalusi, alates heitekoguste kompensatsioonimehhanismidest kuni CO2 kogumiseni tehnoloogiliste seadmete abil.
    Lisaks juhivad teadlased tähelepanu sellele, et CO2 ei ole ainus kasvuhoonegaas, mis kliimat mõjutab. Ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks tuleb kõrvaldada ja kompenseerida kõiki võimalikke õhuheiteid. Teaduspõhiseid eesmärke seadnud organisatsioonid – näiteks Jaguar Land Rover – on seetõttu võtnud vastu ka otsuse metaani (CH4), dilämmastikoksiidi (N2O) ja mitmesuguste fluorosüsivesinike heitekoguste kompenseerimiseks.
    Range Rover Sport salongFoto: Jaguar Land Rover

    Peamised valdkonnad

    Autoentusiasti ja autoportaali Accelerista peatoimetaja Veli Rajasaare sõnul on igal sotsiaalselt vastutustundlikul organisatsioonil oma konkreetne tee jätkusuutlikkuse suunas. Kuigi peamised rõhuasetused pole kuigi erinevad, sõltub täpne tegevus siiski ettevõtte iseloomust. Rajasaar märgib, et autotööstuse puhul tuleb tähelepanu pöörata eriti laiale teemadespektrile – alates osade ja materjalide tootmisest ja tarnimisest kuni autode endi kasutamiseni välja.
    „Tänaseks on selge, et jätkusuutlikkus pole vaid moesõna või mööduv trend. See on midagi, mis peab konkurentsis püsimiseks olema osa iga tootja pikaajalisest strateegiast. Tootjad peavad tegema õigeid valikuid ja leidma uusi lahendusi, et vastata klientide muutuvatele ootustele ning järjest tõusvale teadlikkusele,“ ütleb Rajasaar.
    Tootjad pingutavad täna mitmes suunas. Ühelt poolt liigutakse tootmises taastuvenergia poole, samas tõmmatakse kokku logistikaahelaid, kasutatakse loodussõbralikumaid materjale ning valmistatakse sõidukeid, millel on oma kasutusea jooksul keskkonnale väiksem mõju. Enamasti vaatavad autotootjad elektri, kuid harvem vesiniku poole ning veelgi harvem kaalutakse lihtsakoelisemate sõidukite tootmist, kuigi ka sellel lähenemisel on keskkonnale väga positiivne mõju, leiab Rajasaar.
    Elektrilise Jaguar I-Pace salongFoto: Jaguar Land Rover
    „Elektri- ja hübriidautode võidukäik on selgelt hoogustumas. Alles mõne aasta eest tundusid elektrifitseeritud sõidukid väheste entusiastide ja aktivistide pärusmaa, nüüd on need midagi, mida autoostjad päriselt soovivad. Kindlasti pole me lähiaastatel jõudmas täielikult elektrifitseeritud automaailma. Keskkonnasäästuni viib palju alternatiivseid teid, mida omavahel põimida. On põnev vaadata, milliste lahendustega tootjad välja tulevad,“ ütleb Rajasaar.

    2,9 miljardit eurot aastas

    Töö käib ka selle nimel, et leida uusi ja alternatiivseid lahendusi juba tasapisi laiemasse kasutusse jõudvatele säästlikele energiaallikatele. Tootjad tahavad valmis olla olukorraks, kui autoturul toimuvad muutused ja vastata muutustele veelgi paremini töötavate lahendustega. Näiteks valmistub Jaguar Land Rover kasutama keskkonnasõbralike kütuseelementidega jõuallikaid, seades end nii valmis olukorraks, kui vesinikutehnoloogia saab küpseks laialdaseks kasutamiseks.
    Samuti töötab Jaguar Land Rover välja uudset akustrateegiat ja võtab järk-järgult kasutusele ringmajandusel põhinevaid protsesse, et iga tootmisliinilt tulev auto oleks algusest lõpuni kliimaneutraalne. Aastas kavatsetakse panustada umbes 2,9 miljardit eurot, mis hõlmab nii investeeringuid elektrifitseerimistehnoloogiatesse kui ka uute juhtimistehnoloogiate kasutuselevõttu, mis sillutavad teed uue põlvkonna sõidukitele.
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Olulisemad uudised

Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.