Artikkel
  • Kuula

    Eesti ja olematud andmekaitse trahvid

    Euroopa Liidu andmekaitsemääruse (tuntud kui GDPR või IKÜM) tulekuga aastal 2018 räägiti suure innuga ka Eestis miljonitrahvide tulekust. Teiste Euroopa Liidu liikmesriikide uudiseid jälgides näemegi mitmeid suuri trahve, mis on andmekaitse rikkumise eest määratud. Luksemburgi järelevalveasutus on määranud Amazonile trahvi suuruses 746 miljonit eurot, WhatsApp on saanud Iirimaal trahvi suuruses 225 miljonit eurot ning Facebook suuruses 265 miljonit eurot. Eestis on meie järelevalveasutus, s.o Andmekaitse Inspektsioon teinud määratud trahvide teemal vaid mõne tagasihoidliku avalduse. Seega tekib põhjendatult küsimus, mis kännu taga need Eesti trahvid siis on.

    Maarja Pild, andmekaitseõiguse vandeadvokaatFoto: Olga Makina

    Poolik regulatsioon

    Probleemid Eesti trahvi regulatsiooniga algavad sellest, et kui teistes Euroopa Liidu liikmesriikides tuleneb põhiline trahvinormistik otse GDPRst, siis Eestiga on lugu keerulisem. GDPRi preambula punkt 151 ütleb, et Eesti õigussüsteem ei võimalda määrata trahve määruses sätestatu kohaselt. See tähendab, et Eestis toimub trahvide määramine väärteomenetluse raames ning vastu tuleb võtta korralik siseriiklik normistik. Isikuandmete kaitse seadussesse toodigi selleks tarbeks väärteokoosseisud, mis võimaldavad ka miljonitesse ulatuvaid väärteo trahve. Plaaniti muuta ka karistusseadustikku ja lisada sinna regulatsioon, mis puudutab kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvi ning annab trahvi arvutamiseks täiendavaid juhiseid. Seda normi pole aga siiani karistusseadustikku lisatud. Ehk valitseb olukord, kus karistusseadustik endiselt suuremast rahatrahvist kui 400 000 eurot ei räägi. Sellises segases õiguslikus keskkonnas on arusaadav ka Andmekaitse Inspektsiooni tagasihoidlik entusiasm trahvide määramisel.

    Väärteomenetluse sobimatus

    Andmekaitse Inspektsioon on vähemalt aastast 2017 juhtinud Justiitsministeeriumi tähelepanu asjaolule, et andmekaitse valdkonnas on väärteomenetluse rahatrahvidega keeruline opereerida. Seda ka juhul kui kogu vajalik regulatsioon ja karistusseadustiku muudatused on vastu võetud. Nimelt on Andmekaitse Inspektsioon rõhutanud, et esmalt ei sobi: „üldmääruse hiigeltrahvid Eesti õigusruumi, kuna need on pigem mõeldud haldustrahvidena, mida meie õigusmaastik ei tunnista.“ Teiseks on Andmekaitse Inspektsioon kritiseerinud ka väärteo kiiret aegumist ning asjaolu, et väärteomenetluses: „on vajalik juriidilise isiku vastutusele võtmise puhul tuvastada teo toime pannud füüsilise isiku käitumine (kelle tegevust juriidilisele isikule omistatakse).“ Aastal 2020 ilmusid uudised, et Eesti plaanibki haldustrahvi regulatsiooni, kuid käesolevaks hetkeks ei ole andmekaitsevaldkonnas enam eelnõust midagi kuulda.

    Eestis opereerib Andmekaitse Inspektsioon ettekirjutuste ja sunnirahadega

    Segadus trahvi regulatsiooniga ei tähenda, et Eesti Andmekaitse Inspektsioon on täitsa hambutu. Andmekaitse Inspektsiooni roll on aina suurenenud ning inspektsiooni peadirektor Pille Lehis lisati ka 2022. aasta Eesti mõjukamate nimekirja. Eestis opereerib inspektsioon haldusmenetluse raames ning ettekirjutuse ja sunnirahade abil. Nimelt teeb Andmekaitse Inspektsioon rikkujatele ettekirjutusi rikkumise lõpetamiseks ning kui isik määratud kuupäevaks rikkumist ei kõrvaldada, on inspektsioonil õigus määrata rikkujale ka kopsakas sunniraha. Seega erinevalt trahvist võimaldab ettekirjutus rikkujal oma tegevust korrigeerida ning sunniraha maksmisest sellega pääseda. Millal ja kas inspektsioon ka toimiva (haldus)trahvi määramise õiguse saab, ei ole selge.
  • Hetkel kuum
Luminori jätkusuutlikkuse juht: rohelisusest saab soodsama laenu argument
Praegu on see veel iga panga enda otsustada, kas anda rohelisematele ettevõtetele soodsamat laenu. Tulevikus eeldame, et nende jaoks, kellel on suurem kliimarisk, muutub üldjuhul ka laen kallimaks, kirjutab Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder.
Praegu on see veel iga panga enda otsustada, kas anda rohelisematele ettevõtetele soodsamat laenu. Tulevikus eeldame, et nende jaoks, kellel on suurem kliimarisk, muutub üldjuhul ka laen kallimaks, kirjutab Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder.
Järvan püüab universaalteenust viimasel hetkel riigikogu ette saada
Lootuses kodu- ja väiketarbijatele elektri universaalteenuse hinda veel 1. aprillist kärpida, püüab ettevõtlusminister seadusemuudatused liita praegu riigikogus töös oleva eelnõuga.
Lootuses kodu- ja väiketarbijatele elektri universaalteenuse hinda veel 1. aprillist kärpida, püüab ettevõtlusminister seadusemuudatused liita praegu riigikogus töös oleva eelnõuga.
USA aktsiad langesid keskpanga järgmiste sammude kartuses
Hirm, et vankumatult seisev tööjõuturg annab Föderaalreservile vabad käed kruvide pingutamisel, saatis USA aktsiaturud täna reedest langust jätkama.
Hirm, et vankumatult seisev tööjõuturg annab Föderaalreservile vabad käed kruvide pingutamisel, saatis USA aktsiaturud täna reedest langust jätkama.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Rüütsalu sookvootidest: naised peaksid end ise üles andma
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Carlsbergi juht loodab Venemaalt kõigepealt lahkuda, aga kunagi naasta
Saku Õlletehase omanik Carlsberg valmistub läbi rääkima alla kümne potentsiaalse ostjaga oma mahuka Venemaa äri üle ja mängu võib tulla ka ettevõtte tagasiostuklausel, kirjutab Taani väljaanne Börsen.
Saku Õlletehase omanik Carlsberg valmistub läbi rääkima alla kümne potentsiaalse ostjaga oma mahuka Venemaa äri üle ja mängu võib tulla ka ettevõtte tagasiostuklausel, kirjutab Taani väljaanne Börsen.

Olulisemad uudised

Operailil läks veduriäri müügiplaan luhta: ostjate huvi osutus kasinaks
Kuigi vedurite ehitus Tapa depoos on üks riigifirma Operaili kolmest ärisuunast, mille omanik soovis maha müüa, ei tekkinud aastase müügiprotsessi jooksul tõsiseltvõetavaid ostuhuvilisi. Seetõttu jätkab Operail Repairs Tapa depoos tööd Operaili koosseisus,
Kuigi vedurite ehitus Tapa depoos on üks riigifirma Operaili kolmest ärisuunast, mille omanik soovis maha müüa, ei tekkinud aastase müügiprotsessi jooksul tõsiseltvõetavaid ostuhuvilisi. Seetõttu jätkab Operail Repairs Tapa depoos tööd Operaili koosseisus,

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.