Artikkel
  • ESG – moodne lühend või midagi enamat?

    Olgugi, et kestlikkusaruandluse direktiivi vastuvõtmisest tulenevalt on ESG temaatika jõudnud juba paljude ettevõtete ukse taha, on endiselt ka neid, kelles tekitab akronüüm „ESG“ rohkem küsimusi kui lahendusi. TRINITI jurist Thyle Kelder aitab tuua teemasse selgust.

    Advokaadibüroo TRINITI jurist Thyle Kelder.
    Ühe lausega — ESG abil mõõdetakse ettevõtte mõju ühiskonnale ja keskkonnale, pöörates senisest enam tähelepanu ettevõttes rakendatavatele keskkonna- (Envrionmental), sotsiaal- (Social) ja juhtimismeetoditele (Governance). ESG eesmärk on tagada üleüldine jätkusuutlikkus turul ja luua parem ja säästlikum ühiskond.

    E, S, G

    • Ettevõtte keskkonnakaalutlused (E) keskenduvad sellele, kuidas ettevõte vähendab oma ökoloogilist jalajälge ja mõju loodusele. Keskkonnakaalutlusi on võimalik rakendada erinevates valdkondades, alates pakutavast tootest või teenusest ning lõpetades tarneahelate, koostööpartnerite ja muude tegevustega. Milline on ettevõtte mõju kliimamuutusele? Kas ja kuidas kasutatakse loodusressursse? Kuidas käitutakse saaste ja jäätmetest vabanemisel? Ettevõttes rakendatavad keskkonnaalased kaalutlused adresseerivad just neid küsimusi.
    Sotsiaalsed kaalutlused (S) pööravad tähelepanu sellele, milline on ettevõtte mõju enda töötajatele, aga ka laiemale ühiskonnale. Sotsiaalne aspekt hõlmab näiteks seda, millised on töötaja töötingimused, töötaja võimalused koolitustel osalemiseks ning kas ja kui efektiivselt on tagatud töötaja õigused ja nende kaitse ja töötervishoid. Sotsiaalse aspekti keskmeks on samas toote või teenuse mõju kliendile ja laiemale ühiskonnale. Näiteks on sotsiaalsete meetmetega hõlmatud kliendi andmete kaitse, aga ka kuivõrd panustab ettevõte kogukonna arengusse.
    Juhtimisalased kaalutlused (G) keskenduvad otsustusprotsessidele, aruandlusele ja ettevõtte juhtimise strateegiale. Siin peetakse silmas nii ettevõtte eetilist käitumist kui ka läbipaistvat suhtlust koostööpartneritega või osanikega. Jätkusuutlik juhtimine aitab siduda ka ESG keskkonna ja sotsiaalse aspekti, võimaldades jälgida, kuidas ettevõte juhtimisel tagatakse keskkonna- ja ühiskonnasäästlik lähenemine.
    ESG printsiipide järjepideva arenguga küsivad ka investorid üha enam ettevõtte jätkusuutliku tegevuse kohta. Kui varem mõjutas investorite otsust peamiselt otsene rahaline kasu, siis aina rohkem on turul näha, et investorid otsivad just selliseid ettevõtteid, mis avaldavad positiivset mõju ühiskonnale ja keskkonnale ning on seega jätkusuutlikud pikas perspektiivis. See on toonud kaasa jätkusuutlike ja rohelaenude silmnähtava kasvu. Seega ei ole ESG põhimõtetest kinnipidamine ainult iga ettevõtte tõekspidamiste küsimus, vaid mõjutab suuresti ka raha kaasamise võimalusi.
    Tänaseks on ESG printsiipide järgimisele kaasaaitamiseks vastu võetud mitmeid Euroopa Liidu õigusakte, mille eesmärk on julgustada ettevõtteid võtma kasutusele jätkusuutlikke ja vastutustundlikke tööprotsesse ning tagama läbipaistvus ja vastutus ESG poliitika rakendamisel. Niisamuti soovitakse õigusaktidega aidata investoritel teha teadlikke otsuseid ja toetada Euroopa Liidu üleminekut säästvamale ja vähese CO2-heitega majandusele.
    Seni kehtestatud regulatsioonidest ja juhtkirjadest on teiste hulgas olulisimad:
    • EL-i säästva rahastuse avalikustamise määrus (SDFR – Sustainable Finance Disclosure Regulation), mis näeb finantsturu osalejatele ette kohustuse avalikustada teavet oma investeeringute ESG riskide ja mõjude kohta. Samuti kehtestatakse sellega reeglid investeerimis- ja kindlustustoodete jätkusuutlikkusega seotud teabe avalikustamise kohta;
    • Mittefinantsaruandluse avalikustamist käsitlev direktiiv (NFRD – Non-Financial Reporting Directive), mis kohustab suurettevõtteid avaldama aastaaruannetes teavet oma ESG poliitika, riskide ja tulemuste kohta;
    • Pariisi kokkulepe, mille eesmärk on piirata globaalset soojenemist ja mille tulemusel on Euroopa Liit võtnud kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega;
    • Euroopa roheline kokkuleppe, millega on plaanitud muuta Euroopa Liidu majandus 2050. aastaks säästvamaks ja süsinikuneutraalsemaks. See hõlmab mitmeid valdkondi, sealhulgas taastuvenergiat, energiatõhusust, säästvat transporti, ringmajandust ja bioloogilist mitmekesisust.
    Kuigi ESG õigusraamistiku loomine on jätkusuutlikkuse tagamisel samm edasi, seisab seadusandlus praegu vastamisi mitmete väljakutsetega, niisamuti kriitikaga. Kehtiv regulatsioon on kompleksne ning killustunud, kuivõrd mitmed õigusaktid reguleerivad ESG toimimise erinevaid aspekte. See keerukus võib tekitada nii segadust kui ka ebakindlust ettevõtetes ja investorites, kes üritavad sel maastikul liikuda. Õigusaktides on puudu ka süsteemsusest – keskendutakse üksikute ettevõtete jätkusuutlikkuse parandamisele, kuid sellest on raske tuletada tervikpilti ehk laiemat mõju keskkonnale ja ühiskonnale.
    Sellele vaatamata jätkub ESG tähtsuse kasv ning on vaid aja küsimus, mil jätkusuutlikkuse põhimõtetest lähtumine (sarnaselt isikuandmete kaitsele) saab tavapäraseks standardiks. Üks on kindel – ESG ei ole lühiajaline trend ning kõigil tasub pöörata tähelepanu oma ettevõtte mõju jätkusuutlikkusele.
    Muidugi ei ole ESG sama lihtne kui ABC, kuid loodame järgmiste blogipostitustega tuua teile rohkem selgust. Niisamuti, kui teil tekib ESG-teemalisi küsimusi, võtke meiega julgelt ühendust. Kontaktid leiate www.triniti.ee
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Parima juhi konkursile esitati rekordiliselt üle 100 tippjuhi Vaata täisnimekirja
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.