Artikkel
  • ESG – moodne lühend või midagi enamat?

    Olgugi, et kestlikkusaruandluse direktiivi vastuvõtmisest tulenevalt on ESG temaatika jõudnud juba paljude ettevõtete ukse taha, on endiselt ka neid, kelles tekitab akronüüm „ESG“ rohkem küsimusi kui lahendusi. TRINITI jurist Thyle Kelder aitab tuua teemasse selgust.

    Advokaadibüroo TRINITI jurist Thyle Kelder.
    Ühe lausega — ESG abil mõõdetakse ettevõtte mõju ühiskonnale ja keskkonnale, pöörates senisest enam tähelepanu ettevõttes rakendatavatele keskkonna- (Envrionmental), sotsiaal- (Social) ja juhtimismeetoditele (Governance). ESG eesmärk on tagada üleüldine jätkusuutlikkus turul ja luua parem ja säästlikum ühiskond.

    E, S, G

    • Ettevõtte keskkonnakaalutlused (E) keskenduvad sellele, kuidas ettevõte vähendab oma ökoloogilist jalajälge ja mõju loodusele. Keskkonnakaalutlusi on võimalik rakendada erinevates valdkondades, alates pakutavast tootest või teenusest ning lõpetades tarneahelate, koostööpartnerite ja muude tegevustega. Milline on ettevõtte mõju kliimamuutusele? Kas ja kuidas kasutatakse loodusressursse? Kuidas käitutakse saaste ja jäätmetest vabanemisel? Ettevõttes rakendatavad keskkonnaalased kaalutlused adresseerivad just neid küsimusi.
    Sotsiaalsed kaalutlused (S) pööravad tähelepanu sellele, milline on ettevõtte mõju enda töötajatele, aga ka laiemale ühiskonnale. Sotsiaalne aspekt hõlmab näiteks seda, millised on töötaja töötingimused, töötaja võimalused koolitustel osalemiseks ning kas ja kui efektiivselt on tagatud töötaja õigused ja nende kaitse ja töötervishoid. Sotsiaalse aspekti keskmeks on samas toote või teenuse mõju kliendile ja laiemale ühiskonnale. Näiteks on sotsiaalsete meetmetega hõlmatud kliendi andmete kaitse, aga ka kuivõrd panustab ettevõte kogukonna arengusse.
    Juhtimisalased kaalutlused (G) keskenduvad otsustusprotsessidele, aruandlusele ja ettevõtte juhtimise strateegiale. Siin peetakse silmas nii ettevõtte eetilist käitumist kui ka läbipaistvat suhtlust koostööpartneritega või osanikega. Jätkusuutlik juhtimine aitab siduda ka ESG keskkonna ja sotsiaalse aspekti, võimaldades jälgida, kuidas ettevõte juhtimisel tagatakse keskkonna- ja ühiskonnasäästlik lähenemine.
    ESG printsiipide järjepideva arenguga küsivad ka investorid üha enam ettevõtte jätkusuutliku tegevuse kohta. Kui varem mõjutas investorite otsust peamiselt otsene rahaline kasu, siis aina rohkem on turul näha, et investorid otsivad just selliseid ettevõtteid, mis avaldavad positiivset mõju ühiskonnale ja keskkonnale ning on seega jätkusuutlikud pikas perspektiivis. See on toonud kaasa jätkusuutlike ja rohelaenude silmnähtava kasvu. Seega ei ole ESG põhimõtetest kinnipidamine ainult iga ettevõtte tõekspidamiste küsimus, vaid mõjutab suuresti ka raha kaasamise võimalusi.
    Tänaseks on ESG printsiipide järgimisele kaasaaitamiseks vastu võetud mitmeid Euroopa Liidu õigusakte, mille eesmärk on julgustada ettevõtteid võtma kasutusele jätkusuutlikke ja vastutustundlikke tööprotsesse ning tagama läbipaistvus ja vastutus ESG poliitika rakendamisel. Niisamuti soovitakse õigusaktidega aidata investoritel teha teadlikke otsuseid ja toetada Euroopa Liidu üleminekut säästvamale ja vähese CO2-heitega majandusele.
    Seni kehtestatud regulatsioonidest ja juhtkirjadest on teiste hulgas olulisimad:
    • EL-i säästva rahastuse avalikustamise määrus (SDFR – Sustainable Finance Disclosure Regulation), mis näeb finantsturu osalejatele ette kohustuse avalikustada teavet oma investeeringute ESG riskide ja mõjude kohta. Samuti kehtestatakse sellega reeglid investeerimis- ja kindlustustoodete jätkusuutlikkusega seotud teabe avalikustamise kohta;
    • Mittefinantsaruandluse avalikustamist käsitlev direktiiv (NFRD – Non-Financial Reporting Directive), mis kohustab suurettevõtteid avaldama aastaaruannetes teavet oma ESG poliitika, riskide ja tulemuste kohta;
    • Pariisi kokkulepe, mille eesmärk on piirata globaalset soojenemist ja mille tulemusel on Euroopa Liit võtnud kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega;
    • Euroopa roheline kokkuleppe, millega on plaanitud muuta Euroopa Liidu majandus 2050. aastaks säästvamaks ja süsinikuneutraalsemaks. See hõlmab mitmeid valdkondi, sealhulgas taastuvenergiat, energiatõhusust, säästvat transporti, ringmajandust ja bioloogilist mitmekesisust.
    Kuigi ESG õigusraamistiku loomine on jätkusuutlikkuse tagamisel samm edasi, seisab seadusandlus praegu vastamisi mitmete väljakutsetega, niisamuti kriitikaga. Kehtiv regulatsioon on kompleksne ning killustunud, kuivõrd mitmed õigusaktid reguleerivad ESG toimimise erinevaid aspekte. See keerukus võib tekitada nii segadust kui ka ebakindlust ettevõtetes ja investorites, kes üritavad sel maastikul liikuda. Õigusaktides on puudu ka süsteemsusest – keskendutakse üksikute ettevõtete jätkusuutlikkuse parandamisele, kuid sellest on raske tuletada tervikpilti ehk laiemat mõju keskkonnale ja ühiskonnale.
    Sellele vaatamata jätkub ESG tähtsuse kasv ning on vaid aja küsimus, mil jätkusuutlikkuse põhimõtetest lähtumine (sarnaselt isikuandmete kaitsele) saab tavapäraseks standardiks. Üks on kindel – ESG ei ole lühiajaline trend ning kõigil tasub pöörata tähelepanu oma ettevõtte mõju jätkusuutlikkusele.
    Muidugi ei ole ESG sama lihtne kui ABC, kuid loodame järgmiste blogipostitustega tuua teile rohkem selgust. Niisamuti, kui teil tekib ESG-teemalisi küsimusi, võtke meiega julgelt ühendust. Kontaktid leiate www.triniti.ee
  • Hetkel kuum
Vitali Šipilov: esimene "taastuvenergia seadus" sisaldab selle mõju vähendavaid kompromisse
Enne valimisi võttis riigikogu vastu taastuvenergia valdkonnas ulatusliku muudatuste paketi, mis peaks aitama võidelda ebapiisava võrguvõimsusega ning liigse bürokraatiaga tuuleparkide arendamisel. Seadusest paistab paraku aga taas fragmentaarsus, otsustamatus ja kirik-keset-küla-lähenemine, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Vitali Šipilov.
Enne valimisi võttis riigikogu vastu taastuvenergia valdkonnas ulatusliku muudatuste paketi, mis peaks aitama võidelda ebapiisava võrguvõimsusega ning liigse bürokraatiaga tuuleparkide arendamisel. Seadusest paistab paraku aga taas fragmentaarsus, otsustamatus ja kirik-keset-küla-lähenemine, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Vitali Šipilov.
Euroala alusinflatsioon kiirenes rekordini
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Ralli: USA indeksid lõpetasid reedel nii päeva kui nädala vaates tublisti rohelises
Reedel sulgusid USA aktsiaindeksid kõvas plussis, sest S&P 500 kerkis 1,4 protsenti, Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis 1,2 protsenti ja tehnoloogiamahukas Nasdaq Composite rallis kõige enam ehk koguni 1,6 protsenti. Karuturust toibudes on sellised numbrid lootustandvad.
Reedel sulgusid USA aktsiaindeksid kõvas plussis, sest S&P 500 kerkis 1,4 protsenti, Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis 1,2 protsenti ja tehnoloogiamahukas Nasdaq Composite rallis kõige enam ehk koguni 1,6 protsenti. Karuturust toibudes on sellised numbrid lootustandvad.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Valitsus jätnuks Sutteri preemiata, nõukogu ei pidanud seda miskiks "Kuidas saab maksta preemiat, kui nad ei ole ülesannetega hakkama saanud?"
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Bahmuti kaitsjad said Ragnar Sassilt auto. "Võitleme iga hoone pärast"
Ragnar Sassi eestvõttel organiseeritud Eesti abikonvoi eile Kiievisse jõudnud 13 autost üks kingiti täna Bahmuti linna kaitses osalevale Ukraina üksusele.
Ragnar Sassi eestvõttel organiseeritud Eesti abikonvoi eile Kiievisse jõudnud 13 autost üks kingiti täna Bahmuti linna kaitses osalevale Ukraina üksusele.
Trump sai kriminaalsüüdistuse, lähipäevil ootab teda vahistamine
Donald Trumpist sai neljapäeva hilisõhtul esimene USA endine president, kes on saanud vandekohtult kriminaalsüüdistuse.
Donald Trumpist sai neljapäeva hilisõhtul esimene USA endine president, kes on saanud vandekohtult kriminaalsüüdistuse.
Loovagentuuri juht: meie tehisintellekti abi tekstiloomes ei kasuta
Me kasutame tehisintellekti abi teinekord visualiseerimiseks, aga tekstiks mitte, lausus Äripäeva hommikuprogrammis loovagentuuri Optimist Creative´i tegevjuht Magnus Lužkov.
Me kasutame tehisintellekti abi teinekord visualiseerimiseks, aga tekstiks mitte, lausus Äripäeva hommikuprogrammis loovagentuuri Optimist Creative´i tegevjuht Magnus Lužkov.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.