Uudishimust usalduseni: Peugeot E-3008 hajutas elektriautoga seotud kahtlused

Margiti tööpäevad Fotografiska Tallinna tegevjuhina on täis sagimist ja suhtlemist. Koosolekud, telefonikõned, e-kirjad – alatasa on kiire ja tuleb kusagil millegi järel käia. Auto on Margiti jaoks ennekõike tarbeese, mis peab olema korraga töökindel, säästlik ja mahukas.

Margit tunnistab, et kuigi tal on olnud ka hübriidmootoriga masin, suhtus ta elektriautodesse seni pigem ettevaatliku huviga. Kuid tasapisi suutis Peugeot E-3008 teda ära veenda. Ja mitte ainult mõnusa vaikusega, mis teda salongi istudes tervitas.

Kui bensiinijaamu on linn tihedalt täis pikitud, siis kus saab laadida elektriautot? “Elektriautot võiks saada laadida kodumaja parklas. Ent kui ühistuga laadija paigaldamise teemal juttu teha, võib selguda, et see polegi nii lihtne ja võtab aega,” nendib Margit ja küsib: “Kuid kui koju jõudes ei saa autot laadima panna, siis kus seda üldse mugavalt teha ja kui palju selleks aega arvestada?” jääb õhku küsimus.

“Muidugi olin ma kuulnud lugusid laadimispunkti juures tundide kaupa ootamisest,” tunnistab Margit ja lisab, et kuna avalikud laadijad on põhimõtteliselt kiirlaadijad, osutusid need lood alusetuteks kõlakateks.

Margiti kinnitusel piisas tema Peugeot E-3008 jaoks reeglina kümnest minutist “sabatamisest”, et sõiduulatust saja kilomeetri jagu suurendada. “Ja kui aku juba päris tühi oli, kusagil viiendiku peal, siis umbes poole tunniga laadis auto end kaheksakümne protsendi peale, millest jätkus jälle mitmesajaks kilomeetriks,” jagab ta vahetuid kogemusi.

Margit kinnitab, et elektriauto laadimine pole ei tülikas ega aeganõudev, autot pole vaja kuhugi spetsiaalselt tundideks seisma viima. Kui on kiire ja palju mööda linna sõitmist, piisab laadimispunktide võimekusest piisavalt, et mitte teele jääda: “Et kodumaja ees laadijat pole, polnud tegelikult üldse probleem, sest kaks-ühes käikudega oli aku kogu aeg piisavalt laetud.”

Nagu linnaeestlasele kombeks, käib ka Margit keskmiselt korra kuus maal omaenese akusid laadimas. Juba sujuval maanteekiirusel maale sõitmine on lõõgastav võrreldes linnas foorist foorini ukerdamisega. “Peugeot E-3008 viiesajakilomeetrise sõiduulatusega saab kenasti maal ära käia,” kiidab Margit.

Kuid maal on hajaasustus ja selle võrra hõredam taristu. Olmemugavused, mis linlasel kilomeetri raadiuses, on maarahval kümnekonna kilomeetri piires. Kaugema kandi maakohas käimiseks ei pruugi täis laetud akust piisata. “Selle ohu vastu saab maale soetada kodulaadija ilma, et peaks korteriühistuga asju ajama,” teab Margit lahendust.

Ja maakodu autolaadija ei pea ilmtingimata olema kiirlaadija, sest maaelu ongi aeglasema kulgemisega. Samuti on olemas erinevad kaasaskantavad laadijad, mida saab igal pool kasutada. “Pikendusjuhe aknast välja, laadija külge ja ongi korras,” ütleb Margit ja meenutab muigega, et on näinud linnaski neljanda korruse aknast autoni jooksvat laadijajuhet.

Maal käimiste kokkuvõtteks lausub Margit, et juba esimese korraga said võimalikud kahtlused pika sõidu ja hajali taristu osas hajutatud. Kuni poole Eesti piires piisab linnas täis laetud akust ja maal pole vaja sõita vähemalt viis kilomeetrit lähimasse tanklasse, sest laadimisvoolu saab erinevalt bensiinist kasvõi köögipistikust.

Prooviperioodi kogemusi linnas ja maal kokku võttes arvab Margit, et oma järgmiseks autoks võib ta vabalt soetada elektrisõiduki, sest kogemused Peugeot E-3008-ga hajutasid kõik tema hirmud elektriautode ees. Laadimispunkte leidub pea igas teele jäävas parklas, täis laetud akust piisab ka pikkadeks maanteesõitudeks ja kui häda käes, saab elektrit erinevalt bensiinist igast pistikust. Tuleb lihtsalt mootorimüra puudumisega ära harjuda ja muud keerulist siin polegi.