Kui AI teeb ära noorte arendajate töö, kust tulevad tuleviku tippspetsialistid?
Tehisintellekt suudab juba praegu täita paljusid alustavate IT-spetsialistide tööülesandeid, aidates ettevõtetel kulusid kokku hoida ja tööd tõhusamalt korraldada. Ent lühiajalise kokkuhoiu kõrval tuleb mõelda ka tulevikule: kui ettevõtted loobuvad noorte arendajate palkamisest, võib mõne aasta pärast tekkida puudus kogenud spetsialistidest. Kuidas kasutada tehisintellekti võimalusi nii, et tänased otsused ei kahjustaks ettevõtte pikaajalist konkurentsivõimet?
Elisa Grupi meelelahutuslahenduste juht Joosep Põllumäe ning Fontese juhatuse liige, konsultant ja Tallinna Ülikooli külalislektor Piret Jamnes.
Foto: Sigrid Hiis
Äripäeva raadio sisuturundussaates „Küberruum“ arutlevad tehisintellekti mõju üle tööturule Elisa Grupi meelelahutuslahenduste juht Joosep Põllumäe ning Fontese juhatuse liige, konsultant ja Tallinna Ülikooli külalislektor Piret Jamnes.
Põllumäe sõnul suudab AI juba praegu täita osa alustavate arendajate ülesannetest, kuid nende palkamisest loobumine võib ettevõtetele hiljem kalliks maksma minna. „Mis me siis viie aasta pärast teeme? Kus need seeniorid tekivad, kui me enam juunioreid ei palka?“ küsib ta. Samuti arutleb Põllumäe, et läbimõtlematute koondamiste tõttu võivad ettevõttest kaduda äritegevuseks hädavajalikud teadmised, mille taastamine võib hiljem minna märksa kallimaks.
Tehisintellekti mõju töökorraldusele selgitab Põllumäe näitega, kus töötaja suudab senise viie päeva töö ühe päevaga ära teha. Juhi ülesanne on leida vabanenud ajale mõistlik rakendus ning otsustada, kuidas tehnoloogia abil saavutatud tõhusust ettevõtte eesmärkide täitmiseks kasutada. Ka töötajate arvu puudutavate otsuste tegemisel tuleb arvestada ettevõtte pikaajaliste vajadustega ning vajadusega säilitada olulised teadmised ja oskused. Põllumäe hinnangul kehtib siin vana tarkus, et vanasse kaevu ei tasu enne sülitada, kui uus on valmis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Piret Jamnes räägib oma uurimistöö põhjal, miks IT-spetsialistid ettevõtetest omal soovil lahkuvad. Lisaks palgale mõjutavad nende otsuseid töö sisu, arenguvõimalused ja suhted juhiga. Näiteks sobib mõnele spetsialistile tempokas töö mitme kliendiprojektiga, teine eelistab pikemaajalisi arendustöid ja rahulikumat töörütmi. Kui töö iseloom inimesele ei sobi või arenguvõimalused ammenduvad, võib ta hakata uut töökohta otsima.
Saates arutletakse ka selle üle, kuidas juhtida inimesi ajal, mil tehnoloogia areneb kiiresti ja töökorraldus pidevalt muutub. Jamnes võrdleb praegust olukorda uduses metsas liikumisega: järgmist puud on näha, kuid kaugemale pilk ei ulatu. Töötajad ootavad juhilt nii vabadust ja iseseisvust kui ka kindlustunnet ja selget suunda.
Mõlemad saatekülalised nõustuvad, et kiiresti muutuval tööturul on üks olulisemaid oskusi kohanemisvõime. Põllumäe võrdleb seda võrkpalliga: sirgete jalgadega seisval mängijal on keerulisem pallini jõuda kui sellel, kes on valmis kiiresti suunda muutma. Sama kehtib tööelus, kus senised ülesanded võivad kiiresti muutuda ja töötajatel tuleb pidevalt uusi oskusi omandada. Jamnes soovitab ettevõtetel põhjalikult kaardistada oma töötajate oskused, et mõista, milliseid teadmisi tulevikus vajatakse ja kuidas olemasolevaid töötajaid uutesse rollidesse suunata.
Saates kuuleb veel, miks ei pruugi üksnes AI-juhi palkamine ettevõttes soovitud tulemust anda, millal võib hea IT-spetsialist hakata uut töökohta otsima, milline on töötajate arvates juhi kõige halvem omadus ning kuidas muutub vastutus töötajate oskuste arendamise ja karjääri kujundamise eest.
Saadet „Küberruum“ juhib Elisa meediasuhete juht Sigrid Hiis.