Päikesetõusu eel sõidab kalalaev Mona mööda Pärnu jõge merele. Laeva pardal on põline kalur Tarmo Luks oma kolme meeskonnakaaslasega. Nad lähevad saagi järele – käes on kõige kiirem aeg aastast ja praegune ülemaailmne pandeemia kalureid merelt eemale ei hoia.

- Neljandat põlve kalur Tarmo Luks teab väga hästi, mis on kriis. 2013. aastal kaotasid kalurid väga olulise Venemaa turu. Peab lootma, et lähitulevikus suhted paranevad ja kaubavahetus taastub.
- Foto: Andras Kralla
„Aprillis-mais püüame üle poole oma aastasest kalasaagist,“ selgitab Luks. Kui praegu tööd ei tee, pole ka ülejäänud aastal suurt midagi peale hakata. Seega tuleb kaluritel praegu trotsida nii eriolukorda kui ka riikide majandusi räsivat koroonat, sest kalasaaki ei huvita ükski viirus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?