Kaisa Gabral • 21. märts 2015 kell 4:00

Helenius: mind võib kutsuda müügimeheks

Inimestel, kes söövad liha, ei peaks Heleniuse sõnul olema probleemi ka jahil käia. Vastasel juhul on tegemist võltsvagadusega.  Foto: Meeli Küttim

Science-fiction-raamatud, hea sigar, ohtralt raamatuid, vana klassikaline Mercedes, kostümeeritud linnujaht – need on vaid osa märksõnu, mis ühendavad ja iseloomustavad inglaslikku härrasmeest Joakim Heleniust.

Paljud teavad Eestis tegutsevat Joakim Heleniust selle järgi, et ta on olnud maineka rahvusvahelise investeerimispanga Goldman Sachsi asepresident. Ta on maailmakodanik, kes on elanud ja tööd teinud suurlinnas Inglismaal, kuid ka kõikide kultuuride ja äride Mekas New Yorgis, kirjutab 20. märtsil ilmunud Äripäeva ajakiri Gentleman.

Kui lepime Heleniusega kokku kohtumispaika, siis käib ta välja sigaritoa vanalinnas. See olevat üks tema meelispaiku. Sigarituba asub mõnusalt kodule lähedal, ilmselgelt on pärast intervjuud sealt hea läbi vanalinna koju jalutada.

Helenius saabub sigarituppa laitmatult istuvas ülikonnas, mantlihõlmad uljalt lahti ning suul ameerikalik naeratus. Nähes fotograafi ja kaamerat, lausub ta: “Kui te teete täna pilti ka, siis ma panen lipsu ette!” See lause iseloomustab Heleniust väga hästi. Ta teab alati täpselt, kuidas mingis situatsioonis käituda ning kuidas ta ise sealjuures olema peab. Tema laused on läbimõeldud ning loogika laitmatu.

Kiire liigutusega seob Helenius lipsu ette ja istub diivanile, jalg üle põlve, üks käsi diivani seljatoele toetudes. Avatud ja valmis intervjuuks. “Ma tulen siia tihti, mul käib siin palju sõpru,” põhjendab Helenius kohavalikut. “Olen näinud, kuidas ka naised siin sigarit suitsetavad, kuid see pole päris tavapärane,” märgib Helenius eesti keeles. Ta räägib seda muuseas päris hästi, konarlikult, kuid hästi.

Vahepeal tuleb teenindaja ja paneb Heleniuse ette süüdatud sigari, mille ta haarab hooletult näppude vahele. Ta teab, et talle toodi just see sigar, mis talle meeldib.

Mõtetele raame ei sea

Raivo Vare, kolleeg

Tunnen teda 90ndate keskpaigast. Siis ta oli Hansapangaga koos investeerimispangandust arendamas ja mina töötasin konkurendi juures (Tallinna Pangas 95. aastal). Tema oli see, kes aitas korraldada Hansapanga esimest IPOt. Hiljem puutusime kokku majandusteemalistel aruteludel.

Helenius on ettevõtlik, süsteemne, “out of box” mõtlemisega, järjekindel, alati tehniliselt hästi ettevalmistunud. Ta tunneb suhteliselt palju huvi ka enda äriprojektidest väljapoole jääva vastu, keskkonna vastu. Olen temaga koos suhelnud ka välisinvestoritega ja ta oskab olla väga veenev. Tal on selleks oma keel. Mõttemudel ja terminoloogia ja loogika – tal on see kõik väga hästi käpas.

Ta pole kontrolliv, ta usaldab päris palju oma tegevjuhte. Kõik on tublid noored mehed. Talle sobib see, kui ta saab tegeleda rohkem strateegiliste asjadega. Ta on demokraatlik nõukogu esimees, diskussioonialdis.

Vabamas õhkkonnas enda kodus on ta täiesti ära vahetatud, kui ta enam “asja ei aja”, muutub ta veel lõbusamaks. Toob varrukast nalju välja ja räägib lõbusaid juhtumisi oma elust. Ta on ju elanud ja töötanud väga paljudes kohtades. Kui on töine õhkkond, siis ta väga naljaaldis ei ole. Pigem teeb ta seda vabal ajal.

Helenius imetleb kiiret arengut, talle meeldib dünaamiline keskkond. Talle meeldib, kui asi edeneb edasi, siis tekivad uued huvitavad projektid. Kui sa Eestis oled tegija, siis sa oled ka tõesti tegija. Sa oled oma projekti kuningas, sa ei sõltu peale üldkeskkonna mitte kellestki.

Armastuslugu Eestiga algas 90ndate alguses

Eestis käis Helenius esimest korda juba 90ndate alguses koos ülikoolisõbraga. Mehed rentisid vana Volvo ning tegid Baltimaades meeleoluka tuuri. “Kui ma tol ajal tehtud fotosid jälle läbi vaatan, siis on nii huvitav nentida, mis aeg oli siis ja mis aeg on nüüd. Mäletan, et ühes poes polnud midagi aknale panna ja siis pandigi kakskümmend pühkimise harja,” meenutab ta naerdes.

1993. aastal tuli ta Eestisse tagasi ja üritas osaleda Hoiupanga erastamise esimeses faasis. Heleniusel oli kaasas väike meeskond Inglismaa kogenud pankureid ning ühiselt prooviti panka erastada. Kuid Eesti Pank otsustas erastajaks ja operatiivseks juhiks valida hoopis Hansapanga. Nendel läbirääkimistel kohtuski ta Hansapanga asutajatega ning ühiselt otsustati luua investeerimispank Hansa Investments. Sama ettevõte kannabki praegu Trigon Capitali nime, mille alla Heleniuse Eesti ärid on koondunud.

Kasvas diplomaadi ja õllevabrikandi peres

Heleniuse isa oli Soome diplomaat, kellest sai suursaadik Saksamaal ja Saudi Araabias. Ta isa oli välisministeeriumis Martti Ahtisaari järglane, kes vastutas Soomes selle raha eest, mida arengu­maadele jagati. Heleniuse ema perekonnal oli Viiburis mitu äri, suurim neist õlletehas. “Tema pere kaotas kõik siis, kui venelased tulid,” meenutab Helenius.

Helenius oli 6aastane, kui ta pere kolis külmast Soomest eksootilisse Hiina. Seni oli kodukeeleks olnud rootsi keel ning õues mängides sai ta selgeks ka soome keele. “Hiinas õppisin ingliskeelses koolis ja sain ka selle keele suhu,” räägib Helenius. Hiinas hoidis teda aga kohalik hoidja, kellega suheldi hiina keeles.

Praegu räägib Helenius viit keelt – soome, rootsi, inglise, saksa ja eesti. “Minu väikevend õppis Hiinas ära enne hiina keele kui meie koduse rootsi keele,” lisab Helenius naerdes.Eesti keele õppimist on tal aidanud järje peal hoida teiste hulgas pisipoeg Maxmilian. “Õpin eesti keelt igapäevase elu käigus. Mu poja eesti keel oli alguses väga lihtne ja mina sain temaga hõlpsasti räägitud,” räägib Helenius. Kodune kord on neil nüüd aga nii, et Helenius räägib pojaga inglise keeles ja tema abikaasa Evely Helenius vaid eesti keeles.

Heleniusel on esimesest abielust ka 29aastane poeg Sebastian ning kaks tütart, 27aastane Sabrina ja 24aastane Selina.

Peter Ingman, kolleeg

Mina pole veel näinud sellist olukorda, kus Helenius ei teaks, mida öelda, või otsiks mõtteid.

“Kodu on seal, kus ma olen õnnelik”

Heleniuse sõnul pole tegelikult tähtis see, kus on füüsiliselt kodu. Sest kodu on temal seal, kus on tema pere ja kus nad on õnnelikud.

Siiski peab ta oma koduks pigem Eestit. “Ma olen väga õnnelik, et mul on Eesti pere. Tänu sellele olen ma siin rohkem kui kunagi varem. Kuid ma ei saa välistada seda, et kunagi tulevikus elame ka hoopis kuskil mujal,” räägib Helenius. Tundub, et tema lapsepõlvest kaasa saadud kosmopoliitne elustiil saadab teda ka tänasel päeval. “Kodu on see koht, kus on mu pere. Hetkel on see siin Eestis ja ma tuleb alati siia tagasi,” räägib Helenius.

Visionäärist optimist

Kui Helenius räägib, siis on tema jutu alatoon enamasti positiivne. Ta näeb asju rõõmsates toonides, helgelt. “Ma olen ekstravertne optimist. Mind võib kutsuda ka müügimeheks,” räägib suurettevõtja, kes teab, et ta on osav rääkija ja veenja. Tema sõnul on võimatu äri ajada, kui ei oska müüa.

Helenius on äärmiselt heade kommetega. Ta ei avameelitse isiklikel teemadel ülemäära, kuid samal ajal poetab huvitavaid lausekillukesi. Jääb mulje, et teda ei ärrita mitte miski ning tal on igaks olukorraks oma valem. Samas möönab ta, et eks ka tema on ju inimene ja omajagu vihastanudki, nagu iga inimene. 

“Loomulikult olen ka mina vihastanud, kuid need on sellised situatsioonid, mis tulevad ja lähevad. See, et keegi on kellegi peale väga-väga pikka aega vihane, see pole minu arvates normaalne,” lausub Helenius. Tema arvates oleks raske elada ilma vihastamiseta, kuid tema vihastamised pole sellised juhtumised, millest ta tahaks rääkida. “Sellised asjad pole need, millest rääkida, sellised asjad ma tahan unustada,” räägib Helenius. Ta vaatab alati ettepoole, perspektiivikasse tulevikku. Suurelt ja ambitsioonikalt, kui võimalik.

Ideegeneraatori tüüpi inimene

Ülo Adamson, sõber ja kolleeg

Oleme koostööd teinud 15 aastat, sellest peale, kui alustasin oma karjääri Trigonis.

Trigon on olnud kogu aeg erinevate ja huvitavate visioonidega ja ambitsioonidega firma, see on kõik tema karakteri peegeldus.

Joakim Helenius on visionäär, tal on palju ideid. Ta on valmis asjadest teistmoodi ja julgelt mõtlema. Eesti jaoks tähendab see võib-olla oluliselt rahvusvahelisemat ja suuremat haaret. Kõik tema uued ideed – tunnel, varajases staadiumis investeeringud põllumajandusse – ta tegeleb selliste staadiumitega, mille peale paljud vaataksid, et need on liiga ambitsioonikad ja üle piiri. Kuid siis hiljem on need samad hullud muutunud igapäevasteks ja praktiliseks ettevõtluseks.

Selliste inimeste puhul on iseloomulik, et neil on hästi-hästi palju ideid, nendest mõned on siis väga head ideed. Ideedegeneraatori tüüpi inimene.

Nagu iga tugev visionäär, siis selleks, et teda veenda selles, et mõni tema idee on halb, selleks on vaja väga-väga palju argumente. Inimene, kes oma ideest kiiresti loobub, seda ideed on raske lõppkokkuvõtteks ka ju realiseerida. Kui on palju argumente, miks mingi asi ei tööta, siis vastu kiviseina ta loomulikult peaga korduvalt ei jookse.

Suur osa meie ühisest ajast veedame me koos erinevate projektidega töötades. Tunnen teda ka isiklikult väga hästi. Ta on pigem selline inimene, kes saab alati aru, mis keskkonnas ta on ja oskab vastavalt keskkonnale oma käitumist kontrollida. Tal pole selliseid emotsioone, mis oleksid tugevalt negatiivsed. Ta oskab ennast väga hästi kontrollida ja suunata vastavalt olukorrale.

Joakim on hobijahimees, kuna mina ka sellega natuke olen tegelenud, siis oleme mitmetel toredatel jahiüritustel koos käinud. Joakim on varasematel aastatel korraldanud linnujahte Inglismaa mõisates. Talle meeldib jälgida sel üritusel tavasid, kõik osalejad on ostnud endale vastava Inglise linnujahi riietuse, traditsioonilised riided. Kui ma mitu-mitu aastat tagasi sinna läksin, siis pidin terve uue garderoobi ostma. Sel üritusel on ka väga tugev sotsiaalne osa.

Džentelmenil südames põllumajandus

Helenius on oma ärid koondanud Trigon Capitali alla. Kuigi kõik ärid on talle südamelähedased, siis kõige rohkem paelub teda hetkel põllumajandus. Teda huvitab see, kuidas ajada põllumajandusäri edukalt ja nii, et keskkond kannataks võimalikult vähe. “See köidab mind teoreetiliselt kõige rohkem. Kuid ma ei saa öelda, et eelistan ühte mingil viisil teisele,” lausub suurettevõtja.

Ta ei pea ennast pidevalt sekkuvaks omanikuks. Ta usaldab oma juhte ja naudib strateegilise visionääri rolli. “Üritan vähe sekkuda, kuid peab teadma, mis mingis äris toimub,” lausub ta. Juhtimine koosneb Heleniuse sõnul eri komponentidest. Poliitilisest aspektist peab investorite, pankade ja teiste huvigruppidega asjad aeg-ajalt läbi rääkima. Tööd peavad tegema õiged inimesed ning lisaks peab ärisid ka pikas strateegilises plaanis juhtima.

Eesti osa Heleniuse ärides pole just väga suur. Kuid talle meeldib Tallinnast oma rahvusvahelisi äriprojekte juhtida ja suunata. “See toimib täiesti! Paljud ei oska aimatagi, et see on võimalik. Vaja on vaid internetti ja sidevahendeid ning häid inimesi ettevõtteid juhtima,” seletab Helenius.

Lisaks Eestile on Heleniusel ärid veel Ukrainas, Venemaal, Horvaatias, Aafrikas. Samuti on Trigonil asset management'i ärid, millega investeeritakse Kesk- ja Ida-Euroopas.

Armastus vana Mercedese vastu

Kuna ärisid on palju, pole Heleniusel palju aega, et mängida golfi või jahiga merel kruiisida. Tal pole uhket autot ega kümme korda vajadustest suuremat maja mere ääres. “Kui mul on vaba aeg, siis lisaks perega olemisele meeldib mulle palju lugeda,” räägib Helenius oma inglaslikust hobist ja süütab kustunud sigari. Pahvides ja mõtteid kogudes jätkab ta:”Mul on üks vana Mercedes, mida ma kasutan vaid suvel,” lausub ta kergelt rahulolevalt muheledes. See Mercedes on äärmiselt lihtne ja klassikaline, kuid Heleniuse arvates imeilus. “Mulle meeldivad sellised ilusad asjad,” lausub ta.

Heleniusele ei meeldi see, kui inimesed üritavad autoga näidata seda, kui palju raha neil on. Tema hinnangul on Eestis ja kogu läänemaailmas inimestel suur asjadekultus, mida suurem auto, seda rohkem raha. Et kõik sõbrad ikka näeksid, kui palju raha kellelgi on. Meestel on suurte ja kallite autode omamine selline macho-värk, auto on staatuse sümbol. Heleniuse jaoks on mõtted, ideed ja areng asjadest palju olulisemad.

Piima peab olema

Margus Muld, Trigon Dairy Farming Estonia juht

Muld iseloomustab Heleniust kui suurte ideede inimest. “Tal on asjadest alati suur pilt ees,” kirjeldab Muld. Teine asi, mis Heleniust iseloomustab, on Mulla sõnul see, et ta soovib alati Väätsasse tulles kohvi saada just piimaga, kuigi neil on tihtilugu ainult koort pakkuda. Heleniuse pärast on alati kapis ka piim nüüd olemas.

Elu metsikuim jaht toimus Aafrikas

Helenius on kirglik jalutaja. Talle meeldib kas inspiratsiooni kogumiseks või stressi leevenduseks jalutada näiteks Tallinna vanalinnas või ringi reisides külastada kunstinäituseid. Kuid ka sigari popsutamine annab tema hinnangul sama tulemuse. “Istud sõpradega ja räägid – see on ka hea viis stressi kontrolli all hoida,” lausub Helenius.

Suurärimehele meeldib ka jahil käia ja kala püüda. Lähiajal on tal plaanis sõita Põhja-Norrasse kala­püügiretkele. Jahil käib ta aga ka Eesti metsades. Kõige metsikum jahilkäik toimus kunagi Aafrikas, kus ta laskis maha kudu, kelle topis tal täna Trigoni kesklinna kontori sigariruumi seina kaunistab. Ta leiab, et inimesed, kes söövad liha, neil ei peaks olema probleemi ka jahil käia ja looma tulistada.

Suure jahipidamise ja traditsioonide austajana on Helenius korraldanud Inglismaa mõisates kostümeeritud linnujahte, kuhu ta kutsus põnevaid persoone ja ettevõtjaid nii Eestist kui ka välismaalt. Linnujahti peetakse vastavalt traditsioonidele, vahepeal juuakse šampanjat ning õhtul on suur ühine õhtusöök.

Eestist on seal kunagi käinud näiteks Priit Perens ja Mart Laar. “See linnujaht oli ikka fantast asi küll!” lausub Laar telefonis linnujahi kohta. “Joakim Helenius on alati asjalik, ta tõi sinna kokku väga huvitavaid inimesi. Tal on üldse väga huvitavad ja lennukad mõtted,” iseloomustab Eesti kunagine peaminister Mart Laar Heleniuse linnujahti.

Teine Heleniuse äripartner ja hea tuttav Peter Ingman pole Heleniusega veel jahile jõudnud, kuid meestel on see plaanis juba sel aastal. “Me pole veel jõudnud jah, aga on plaanis. Joakim on äärmiselt suurte ideede ja mõtetega inimene. Ta oskab näha asju ja ideid, millesse investeerida. Ta oskab rääkida isegi pärastlõunasel unisemal ajal nii, et mitte kellelgi ei tule und peale,” iseloomustab Ingman Heleniust.

Rantjee-elust ei unista

Ärimees peab Heleniuse sõnul vaatama alati seda, et ärid areneksid edasi. Kui ärimees tahab ühel päeval pensionile minna, siis peab ta tegema seda heal ajal.Kuid Heleniusel on väga palju ideid ja mõtteid, mida ta tahab veel teostada. N-ö pensionile minekust ta veel kindlasti ei mõtle. “Loomulikult tuleb kunagi ka see aeg, kui ma teen heal meelel midagi muud. Kuid see hetk pole veel praegu,” märgib Helenius ja popsutab, jalg üle põlve, sigarit.

Lisaks tihedatele tööpäevadele on tema elu juba praegu piisavalt täis reise ja erinevaid kultuure. Täna siin, homme Inglismaal, ülehomme Aafrikas ja nädala pärast New Yorgis. Ise peab ta peab ennast peamiselt eurooplaseks. “Mulle meeldib Itaalia ja Horvaatia, olen elanud Saksamaal ja Inglismaal. Kuid Eesti on mulle kõige tähtsam koht. Ma olen suur Eesti patrioot,” räägib maailmakodanik Helenius.

Joakim Helenius teab täpselt, mida teeb – kui vaja, uurib muljeid lehmadeltki.  Foto: Meeli Küttim

Päev Heleniusega – lehmad, lilled ja peen kesklinna kinnisvara

Lehmad

9.30 Väätsa Agro

Kui fotograafiga keset karjamaid GPSi abiga farmi õuele keerame, võtab meid vastu magus maa ja karjalautade lõhn. Tegemist on Euroopa ühe suurema piimafarmiga. Peamajja sisenedes võtab meid vastu šikis pintsakus Joakim Helenius. Ta ei lase ennast hallist ilmast segada, tundub, et tema radaril paistab alati päike.

Peamaja suure koosolekuteruumi ühes seinas on pea terve seina laiune aken, allapoole vaadates näeb seal ühte karussellimoodi asjandust. “Piimakarussell,” lausub Helenius minu pilku märgates lõbusalt. Tõesti, aknast alla siseruumi vaadates on näha hiiglaslik karussell, mille peal lehmad seisavad reas, samal ajal kui masinad neid lüpsavad.

Trigon Dairy Farming Estonia juhi Margus Mulla sõnul on tegemist maailmatasemel DeLavali karusselliga, mida käisid kokku panemas mustanahalised töömehed, kes kohalikus Lõõla külas oma eksootilise välimusega palju elevust tekitasid.

Margus Muld ja Helenius võtavad istet ning plaanivad farmi tulevikku ja võimalikke laiendusi, vaatamata sellele, et piimanduses pole hetkel just õitseajad. Hind on Vene sanktsioonide tõttu väga madal. Kuid Heleniuse sõnul tulebki just rasketel aegadel investeerida ja areneda, siis headel aegadel on võimalik kasu lõigata.

Helenius räägib kohtumisel soravas eesti keeles. Vahepeal ta otsib sõnu ja aitab end inglise keeles, kuid ei jäta siiski jonni ja räägib eesti keeles edasi.

Teel

Kell 10.45 sõit Tallinna Hortese kontorisse

Helenius istub Toyota džiipi ja vajutab hoogsalt gaasipedaali. Ta räägib autos, et Eestis valitseb tema arvates hetkel tendents, kus inimesed kolivad maalt linna. Eriti noored. “Sellest räägitakse palju, kuid diskussiooni lahendustega pole olnud,” räägib Helenius. Talle teeb muret ka pidevalt kasvav väljaränne.

“Eesti saab edukas olla ainult siis, kui osatakse spetsialiste hoida,” räägib Helenius ja lisab, et üks võimalus võiks olla Tallinna-Helsingi tunnel. “See aitaks siia saada rohkem spetsialiste ja rohkem spetsialiste jääks Eestisse,” mainib Helenius ühte oma suurtest ideedest. Tema hinnangul on eestlased suhteliselt skeptilised ja loevad palju numbreid. Ometi tasuks tunnel tema hinnangul kindlasti ära.

Heleniusele meeldib väga rääkida, eriti siis, kui teemaks on mingid suurema pildi ja visiooniga teemad. Sellised teemad, mis võiksid midagi muuta ja millel on ambitsiooni. Ta keerab hoogsalt autorooli ja räägib, vägagi huvitavalt.

Jutuhoos hüüatab Helenius äkki: “Bensiin saab kohe otsa!” Ja naerab rõõmsalt. Teatab siis, et meil on veel 5 km jagu kütust järel, peame ruttu bensiinijaama leidma. Nagu võluväel ilmub tee äärde rahustav silt, et 2 km pärast on bensiinijaam. Helenius hingab kergendatult ja vaatab korraks närviliselt kella. Tundub, et me võime järgmisele kohtumisele hiljaks jääda ja talle see teps mitte ei meeldi.

“Mul juhtus kunagi USAs samamoodi. Olin väsinud ja rentisin varahommikul auto, kuid unustasin bensiinipaagi üle kontrollida,” räägib Helenius autos. Õnneks sai paak tühjaks mäe peal ja kui ta vabakäiguga allamäge veeres, jäi auto täpselt 20 m kaugusele bensiinijaamast seisma. “Kujutad ette, USAs maanteel, milline vedamine!” Helenius elavneb, tundub, et talle tegelikult sellised ekstreemsed olukorrad meeldivad.

Lilled

12.15 Hortese kontor Laagris

Laagri taimeparadiisi Hortesesse jõudes pole aega pikalt venitada. Kiirelt autost välja ja majja. Helenius kõnnib Hortese lillelisest saalist mantlihõlmade lehvides kiirelt läbi, järgnen talle taharuumi, kus koosolekulised teda juba ootavad.

Ettevõtte juhatuse liige Kristjan Kalgan teeb Heleniusele ülevaate ettevõtte seisust ja tutvustab plaane. Helenius küsib täpsustavaid küsimusi numbrite kohta. Ta on väga põhjalik ega jää rahule enne, kui saab piisava ja argumenteeritud selgituse.

Kinnisvara

14.00 peakontor Trigonis

Mõned minutid enne kella 14 keerame Heleniuse Toyotaga Metro Plaza maa-alusesse parklasse. Paksu katte alla pandud autost möödudes viipab Helenius: “See seal on minu Mercedes.”

Kontorisse jõudes läheb Helenius korra oma laua juurde asju ajama. Mees istub muuseas avatud kontoris, tal ei ole eraldi suurt kabinetti. Kui Helenius koosolekuruumi saabub, on kõigi näod naeru täis ning ülevaade Trigoni kinnisvaraobjektidest võib alata. Penthouse'id, merevaade ja ehituse algus on märksõnad, mida koosolekul puudutatakse. “Soomes makstakse merevaatega korteri eest 50% kallimat hinda kui merevaateta korteri eest. Ma ei saa aru, miks Eestis sellest aru ei saada!” lausub Helenius koosolekul.

Kell 15 on Heleniusel kohtumine ühe rootslasega ja kell 17 arutab ta finantsasju šoti investoritega. Nii ta päev veereb ning tänu Trigoni erinevatele suundadele võib üks päev maailmakodaniku jaoks ka Eestis olla vägagi mitmekesine. Kui küsin Heleniuse käest, kas ta väsinud ei ole, sest meil pole olnud mahti ju ka mitte midagi süüa, vastab Helenius naerdes: “Ei ole, päev alles algas ju!”

Hetkel kuum