Tasub teada
Kuidas talvel oma basseini kohelda?
Kuna valdavat osa õuebasseine talvel siiski ei kasutata, on vaja basseinid talveks konserveerida. Neid viise on Basseinitehnika OÜ juhataja Priit Nõmmeotsa sõnul mitmeid: vesi jääb talveks sisse ja ringlusse, vesi jääb osaliselt sisse või siis lastakse täielikult välja.
“Igal juhul tuleb torustikud, mis jäävad külmumispiiri sisse, tühjendada veest ja torude otsad kinni korkida. Paljudel juhtudel on vaja paigaldada ka kompensaatorid, mis kaitsevad basseini kehandit jää paisumisel tekkivate võimalike kahjustuste eest,” soovitab Nõmmeots.
Bassein on mõistlik konserveerida kohe, kui selle kasutamisaeg on lõppenud. Kui ilm on juba miinuskraadides ja lumine, siis on tööprotsessid märksa ebamugavamad ja aeganõudvamad.
Kütteallikas pikendab hooaega
Priit Nõmmeots sõnab, et basseinile on kindlasti vajalik soetada filtrisüsteem, mis tagab vee puhtuse. Puhast vett saab säilitada kloori abil või ka keemiavabade puhastussüsteemidega. “Toimub ensümaatiline protsess, mis puhastab vett läbi titaan- ja hõbeplaadi ning reguleerib vee karedust. Siis pole ei punaseid silmi, nahalööbeid ega kloori lõhna,” tutvustab Soodla ja lisab, et mujal maailmas kasutatakse seda võimalust juba laialt.
Kütteallikaks võib olla kas elektrisoojendi, ühendus maja küttesüsteemiga või siis viimasel ajal populaarsust koguv basseini soojuspump. Kuna elekter on kõige kallim soojusallikas, siis seda kasutatakse üha vähem.
Guido Soodla tõdeb, et ilma soojuspumbata ei ole keegi basseini ostnud. “See on kõige vajalikum asi üldse,” ütleb ta. “Basseinidel on spetsiaalne soojuspump, kuid paljud maaküttepumpade müüjad ajavad ostjaid segadusse, et nendega saab ka basseini soojaks kütta. Basseinidel on spetsiaalsed pumbad, sealt jookseb läbi basseinivesi ja soojusvaheti on titaanist. Muidu vesi lõhub soojusvaheti ära,” selgitab Soodla ja lisab, et protsentuaalselt moodustab soojuspump basseinile vaid väikse hinnalisa. “Näiteks kui on kuuemeetrine kompleks, mis maksab 10 500 eurot, siis 2000 eurot sellest on soojuspump,” avaldab ta.
Üks küsimus
Missugune soojuspump sobib basseinivee soojendamiseks?
Andres Salumäe, Kodukliima
Soojuspumpasid on mitut tüüpi. Tavaline soojuspump soojendab õhku, aga on ka õhk-vesisoojuspumbad. Kindlasti on ka mingeid Hiina pumpasid, mis on spetsiaalselt basseinivee soojendamiseks.
Õhk-vesisoojuspumpadel käib vesi läbi spetsiaalse soojusvaheti, et basseinivesi ei puutuks kokku pumbaveega. On ka selliseid, kus pumbast käib läbi sama vesi, aga need pole väga meie kliimasse talveks mõeldud. Suvel on see kindlasti lihtne ja hea variant olemas.
Meie Hiina soojuspumpasid ei müü, meil on keerulisemad, mis töötavad ka talvel läbi spetsiaalsete soojusvahetite. Milline soojusvaheti panna, sellega tegelevad juba basseinimüüjad.
Kaitse lehtede ja jahtumise eest
Et basseini ülalpidamine liialt kulukas ei oleks, on Nõmmeotsa sõnul vaja basseini kehand korralikult soojustada ja basseini veepind kinni katta ajal, mil basseini ei kasutata. “Kui basseini tahta talvel kasutada, on oluline pöörata kohe rajamise alguses tähelepanu basseini katmisele. Mitte sugugi kõik kattetüübid ei ole talvel külmaga kasutatavad,” täheldab Nõmmeots.
“Kate on see, mis takistab, et lehed sisse ei läheks ja soe vesi jahedas kliimas ei aurustuks ja ei kukuks väikeloomad või linnud sisse,” lisab Soodla. “Kate on kaitse nagu meil jope.” Vastavalt võimalustele ja soovidele saab valida kas kilejaid kokkurullitavaid basseinikatteid või ka paviljone ja kupleid. Viimaste puhul on hea jälgida, kuidas on klaasid töödeldud. Soodla sõnul on osa paviljone nn isepuhastuvate klaasidega, mis on kaetud sarnase ainega nagu autoklaasid, kust vesi ja mustus kiirelt maha jookseb.
Kommentaar
Basseini asemele ehitatakse midagi muud
Reet Valk, volitatud arhitekt VII
Eesti oludes lahtise basseini rajamist praktiliselt ei kaaluta. Küll oleme teinud suletud ruumi basseine, näiteks saunaruumide kõrvale. Vanasti tehti ka eluruumide kõrvale, aga see ajab palju auru üles. Sel pole mõtet, ka ventilatsiooni on sel juhul raske tagada. Välibasseinide asemel tehakse pigem muid hooneid, abihooneid, loomapidamishooneid.
Eesti ilmaolud on sellised, et välibasseini palju ei kasutata. Isegi kui oleme basseini teinud, siis tehakse hiljem midagi muud sinna asemele. Ühe projekti käigus tegime kunagi ehitatud spaaruumidest kahekorruselised eluruumid. Kasutasime seal ära alumist pinda ja peale tegime magamisaseme. Suuri basseine annab mis tahes ruumidena kasutada. Mis väikeste basseinidega tehakse, seda ma ei tea, ilmselt lõhutakse ära ja kogu lugu.
On teada, et basseiniruum peab olema pumbaga ühendatud. Seal peab olema korralik puhastus ja vee läbivool. Veekulud on suured. Muidu oleks kena ju, ma isegi projekteeriks neid, kui oleks tellimusi. Suveaega on samuti vähe ning oluline on, kui palju inimesed raha tahavad kulutada. Minu meelest on bassein hea, nii laste arenguks kui ka tervise seisukohalt veeprotseduurideks. Kui oleks raha, küll siis tellitaks ka basseine rohkem.
Kõige õigem asukoht