Projekti alahindamine põhjustab pahameelt

Ekspluatatsioonis olevaid hooneid tuleb kõiki perioodiliselt remontida. Vähe sellest: tavalise taastamise ehk renoveerimise asemel tuleb sageli tegeleda täiendavalt hoonete ekspluatatsiooniomaduste parandamisega, tervendamise ehk saneerimisega, aga ka ümberehitustega, arhitektuurilise ilme ja disaini parandamisega.

Näiliselt peaks remondi-ehitustegevusega olema asjad kõige paremas korras. Remondi- ja kujundustööde projekteerimisega tegeleb üle 40 arhitektuuri- ja disainibüroo, üle 70 projekteerimisfirma. Remonditööde tellimusi võtavad vastu kümned ehitusfirmad suurtest organisatsioonidest kuni üksikettevõtjateni. Puudu ei ole remondimaterjalidest, nende valikust ja vahendavatest firmadest. Remonditööde pakkumine ületab nõudmise, mistõttu peaks käivituma turumehhanism, tekkima konkurents ja olema tagatud remondi kvaliteet.

Üldise positiivse arengu kõrval torkab silma siiski ka küllaltki suur ebaõnnestumiste arv, mis raiskab riigi remondiraha ja põhjustab ehitiste kiiremat lagunemist. Näitena võiks tuua Toompea lossi ja Balti jaama postihoone fassaadide värvi sagedase mahakoorumise ja remondi. Ebaõnnestumisi on esinenud ka disaini ja ruumikujunduse osas.

Näiteks on küsimusi tekitanud turismifirma Mainor Meelis ASi fassaadi kujundus (Tallinnas Raua 39). Samal ajal kui fassaadi ennast pole remonditud, on seinale kinnitatud metallplaat firma nimetusega, mis on pealegi raskesti loetav. Puuduste põhjuseks võib pidada projekteerimisetapi tähtsuse alahindamist ja turumehhanismi mittetäielikku käivitumist.

Iga projekt on oma eesmärkide ja lähtetingimuste poolest individuaalne ning nende suhtes pole võimalik leida keskmist turuhinda. Just projektide kvaliteedis esinevaid puudusi on ekspluatatsioonis raske parandada. Tellijate teadmatust kasutavad ära projektorganisatsioonid, kes tõstavad küll projekteerimistööde hinda, kuid ei täida kõiki ülesannete lahendamiseks vajalikke infotöötlusoperatsioone. Nende infobaas piirdub sageli välisfirmade reklaamide subjektiivselt valitud koguga.

Hädavajalik põhjenduslik osa on projektis sageli ebapiisav. Projekti põhjendus peab lähtuma süsteemanalüüsi metodoloogilistest alustest. Projekti kvaliteet oleneb kulutustest, mis on tellija nõuete ja eesmärkide täitmiseks vajalikud. Remonditööde puhul peavad eelkõige tellijal endal olema eesmärgid piiritletud ja konkretiseeritud. Kas piirduda ainult vana renoveerimisega või on nõutavad ümberehitustööd ja abinõud hoone püsivuse tõstmiseks, vanade ehitusvigade kõrvaldamiseks, disaini ning arhitektuurilise ilme parandamiseks?

Remondikulude võrdlemisel tuleks arvestada kõiki vajalikke projekteerimise, remonditööde teostamise ja hoone ekspluateerimise kulutusi. Ekspluatatsioonikulusid on tänapäevaste uurimimeetoditega võimalik prognoosida, arvestades ka laboratoorseid andmeid materjali püsivuse kohta.

Ehitusmaterjalide laialdase sortimendi juures määrab remonditööde majandusliku ja ekspluatatsioonilise efektiivsuse projekti kvaliteet ja õige tehnoloogia valik.

Mida suurema objektiga on tegemist, seda põhjalikum peab olema hoone seisukorra uurimine, uute eesmärkide püstitamine, info kogumine ja töötlemine, kõikide võimalike alternatiivsete lahenduste leidmine ja võrdlemine, optimaalsete lahenduste põhjendamine. Põhjendustes tuleb analüüsida kõiki võimalikke variante, lähtudes nii majanduslikest kui ka esteetilistest, tarbimise ja ekspluatatsiooni, ehitusfüüsika, ehitustehnoloogia jt seisukohtadest.

Hoolikalt ja kriitiliselt tuleb suhtuda projekteerimisfirma valikusse, hinnates eelkõige nende senise töö tulemusi. Kui jääda lootma ainult mõnele arhitektuuribüroole, võib järgneda pettumus. Arhitektid pööravad vahel suuremat tähelepanu välisele vormile ja ruumilisele kujundusele, kuid projekti majanduslik ja tehniline külg on vähem läbi töötatud. Remondimaterjale ja ehitusdetaile peaks valima pärast üldküsimuste lahendamist. Ka materjali valiku puhul on vajalik süsteemne lähenemine ja kõigi faktorite arvestamine (näiteks seinte niiskumine).

Kivi- ja betoonseinte ning põrandate viimistlemisel ning krohvimisel võib kasutada Saksa firma Bayosan Wachter GmbH & Co kuivsegusid, krunte ja värve. Igale ekspluatatsiooni- ja niiskusetingimuste kompleksile vastab optimaalne krohvimis- või remonditööde tehnoloogiline lahendus.

Mistahes kahjustusastmega betoon-, tellis- või krohvitud seina on võimalik saneerida, st mitte ainult remontida, vaid ka pikemaks ajaperioodiks vältida niiskumisest ja sooladest põhjustatud kahjustuste teket. Ehitusplatsil veega segatavate kuivsegude kasutamine tõstab tunduvalt viimistlus- ja remonditööde kvaliteeti, kuna jäävad ära tülikad ja ebatäpsed doseerimisoperatsioonid.

Paljudel remonditööde juhtudel võib kasutada ka edaspidi traditsioonilisi odavamaid tsement- ja lubimörte kodumaiste lähteainete baasil. Real juhtudel õigustab ennast teiste kuivsegude, näiteks Vetonit-pahtlite kasutamine.