Märt Rask erineb oma eelkäijatest selle poolest, et pärast ametisse asumist ei ole ta rutanud avalikkusele teatama oma kavatsusest hakata senisest tõhusamalt võitlema kuritegevusega, mis ongi tema esmane ülesanne, vaid on hoopis kritiseerinud politsei jõudemonstratsioone, millega on kaasnenud korravalvurite seaduserikkumised.

Siseminister peaks koos politseijuhtidega hakkama võitlema selle vastu, et politseinikud ei samastuks kurjategijatega, sest seadust rikkuv politseinik on tavakodanikule palju ohtlikum kui mõni kuritegeliku grupeeringu liige. Tahaks loota, et siseministri vahetumisega ei kordu sellised aktsioonid, nagu olid moonisõda ja ajalehe Eesti Ekspress leviku takistamine. Samuti peaks uus siseminister seisma hea selle eest, et lõpeksid politsei rünnakud advokaatide vastu, sest advokaadid on arvatavasti ainsad, kes suudavad pakkuda kodanikele kaitset, kui nende ründaja on politsei.

Suures kurjategijate vastu võitlemise tuhinas on Eesti politsei mitmel korral unustanud, et politsei ülesanne on kaitsta kodanikke vägivalla eest. Selle asemel, et oma kohust täita, on mitmed politseinikud oma riigi kodanike suhtes käitunud ebaeetiliselt ja vägivaldselt. Et vältida Eesti muutumist politseiriigiks, tuleb hakata tõsisemalt võitlema politseinike vägivallatsemise vastu. Uue siseministri poolt ajakirjanduses avaldatud mõtete kohaselt soovib seda teha ka Märt Rask.