Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigikantselei pakub saatkonna hoone eest liiga väikest summat

    Riigisekretär Uno Veeringu teatel arutas valitsus viimati kinnistu küsimust suvel ja tegi riigisekretärile ülesandeks leida saatkonna ja õigusjärgsete omanike osas lahend.
    Veering ei osanud öelda, kui palju saab riik omanikele Tallinna vanalinnas asuva kinnistu eest pakkuda, kuid tema sõnul ei ulatu summa kümnetesse miljonitesse kroonidesse, vaid jääb alla selle. Veeringu sõnade kohaselt võetakse kompensatsioonisumma valitsuse reservfondist, milleks valitsus peab tegema korralduse.
    «Riigikantselei pakutud summa on üksnes läbirääkimiste objekt,» hindas Viktor Kaasik riigikantselei pakkumuse väikeseks. Varasemas usutluses on Kaasik märkinud, et omanikud soovivad kinnistu eest 12 miljonit krooni.
    Maja omanikud on neli vanaprouat, kellest kaks elavad Eestis ja kaks välismaal. «Kohtusin eile Eestis elavate omanikega ja kui olen rääkinud ka välismaal elavate omanikega, saan riigikantseleile esitada nende ühtse seisukoha,» rääkis Kaasik.
    Kinnistu anti 1993. aastal tasuta kasutada Vene saatkonnale, kes seetõttu Eesti riigile renti ei maksa.
    Samas tagastati kinnistu 1994. aasta märtsis õigusjärgsetele omanikele, kes on kinnistu omanikud ka kinnistusregistris.
    Ajalooliselt kuulub Venemaa saatkonnale vaid kinnistu Pika tänava poolne osa. Vene Föderatsiooni Eesti suursaatkonna pressiata?ee Andrei Jaku?ev edastas Venemaa seisukoha, mille kohaselt kinnistu küsimuses seisavad vastastikku Eesti valitsus ja majaomanikud. «Vene Föderatsioon ei ole vaidlusse segatud,» kinnitas Jaku?ev. «Saatkond on aga huvitatud küsimuse kiirest lahendamisest. Probleem tuleb reguleerida nii, et kõik osapooled jääksid rahule.»
    Jaku?ev selgitas, et Venemaa ja Eesti valitsuse vahel ei saagi olla majade küsimuses vastasseisu, kuna Eesti valitsus otsustas anda majad saatkonna käsutusse, ehkki kinnistu kohta oli laekunud tagastamisavaldus. «Seega vastutus õigusjärgsete omanike ees lasub Eesti riigi õlul,» märkis Jaku?ev. «Me vaatleme kinnistut ühtse tervikuna,» ei näinud Jaku?ev vastuolu ka selles, et Venemaale kuulub ajalooliselt vaid üks osa kinnistust.
    Venemaa saatkond on Jaku?evi sõnul aastaid remontimata maja põhjalikult renoveerinud. Praegu käib remont maja esimesel korrusel ajutiselt asunud Vne?torgbanki ja Doonau panga filiaali ruumides. Pangafiliaal on Jaku?evi sõnul välja kolinud, kuna ta ei saanud Eesti Pangalt tegevuslitsentsi. «Praegu asuvad majas ainuüksi saatkond ja konsulaat, me ei ole ruume edasi rentinud,» lisas ta.
    Õigusjärgsed omanikud said Pikk 25, 27/Hobusepea 1 kinnistu kohta Tallinna linnavalitsuselt omanikustaatust kinnitava otsuse märtsis 1994. Kinnistu oli varem siseministeeriumi bilansis, selle andis Venemaa saatkonnale üle tollane siseministeeriumi kantsler Heiki Arike, kes ministriks tõustes otsuse tühistas. Vene saatkond on seni keeldunud majast lahkuma.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Hinnatõus on viinud tarbijad musta masendusse
Hullumeelsesse kõrgusse kerkinud inflatsioon on räsinud Eesti inimeste kindlustunnet, kodukulud on endiselt sõja tõttu lendu tõusnud ning toiduhindade langus maailmaturul ei taha kuidagi jõuda siinsetesse poodidesse.
Hullumeelsesse kõrgusse kerkinud inflatsioon on räsinud Eesti inimeste kindlustunnet, kodukulud on endiselt sõja tõttu lendu tõusnud ning toiduhindade langus maailmaturul ei taha kuidagi jõuda siinsetesse poodidesse.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Goldman Sachs ootab ulmelist nafta hinna tõusu
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Matti Maasikas: sõja olukorras mõeldakse sõjast, muu on spekulatsioon
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Redgate: Eesti võlakirjade riskimarginaal on kiirelt tõusnud
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.

Olulisemad lood

Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.