14. november 1995
Jaga lugu:

Riigikantselei pakub saatkonna hoone eest liiga väikest summat

Riigisekretär Uno Veeringu teatel arutas valitsus viimati kinnistu küsimust suvel ja tegi riigisekretärile ülesandeks leida saatkonna ja õigusjärgsete omanike osas lahend.

Veering ei osanud öelda, kui palju saab riik omanikele Tallinna vanalinnas asuva kinnistu eest pakkuda, kuid tema sõnul ei ulatu summa kümnetesse miljonitesse kroonidesse, vaid jääb alla selle. Veeringu sõnade kohaselt võetakse kompensatsioonisumma valitsuse reservfondist, milleks valitsus peab tegema korralduse.

«Riigikantselei pakutud summa on üksnes läbirääkimiste objekt,» hindas Viktor Kaasik riigikantselei pakkumuse väikeseks. Varasemas usutluses on Kaasik märkinud, et omanikud soovivad kinnistu eest 12 miljonit krooni.

Maja omanikud on neli vanaprouat, kellest kaks elavad Eestis ja kaks välismaal. «Kohtusin eile Eestis elavate omanikega ja kui olen rääkinud ka välismaal elavate omanikega, saan riigikantseleile esitada nende ühtse seisukoha,» rääkis Kaasik.

Kinnistu anti 1993. aastal tasuta kasutada Vene saatkonnale, kes seetõttu Eesti riigile renti ei maksa.

Samas tagastati kinnistu 1994. aasta märtsis õigusjärgsetele omanikele, kes on kinnistu omanikud ka kinnistusregistris.

Ajalooliselt kuulub Venemaa saatkonnale vaid kinnistu Pika tänava poolne osa. Vene Föderatsiooni Eesti suursaatkonna pressiata?ee Andrei Jaku?ev edastas Venemaa seisukoha, mille kohaselt kinnistu küsimuses seisavad vastastikku Eesti valitsus ja majaomanikud. «Vene Föderatsioon ei ole vaidlusse segatud,» kinnitas Jaku?ev. «Saatkond on aga huvitatud küsimuse kiirest lahendamisest. Probleem tuleb reguleerida nii, et kõik osapooled jääksid rahule.»

Jaku?ev selgitas, et Venemaa ja Eesti valitsuse vahel ei saagi olla majade küsimuses vastasseisu, kuna Eesti valitsus otsustas anda majad saatkonna käsutusse, ehkki kinnistu kohta oli laekunud tagastamisavaldus. «Seega vastutus õigusjärgsete omanike ees lasub Eesti riigi õlul,» märkis Jaku?ev. «Me vaatleme kinnistut ühtse tervikuna,» ei näinud Jaku?ev vastuolu ka selles, et Venemaale kuulub ajalooliselt vaid üks osa kinnistust.

Venemaa saatkond on Jaku?evi sõnul aastaid remontimata maja põhjalikult renoveerinud. Praegu käib remont maja esimesel korrusel ajutiselt asunud Vne?torgbanki ja Doonau panga filiaali ruumides. Pangafiliaal on Jaku?evi sõnul välja kolinud, kuna ta ei saanud Eesti Pangalt tegevuslitsentsi. «Praegu asuvad majas ainuüksi saatkond ja konsulaat, me ei ole ruume edasi rentinud,» lisas ta.

Õigusjärgsed omanikud said Pikk 25, 27/Hobusepea 1 kinnistu kohta Tallinna linnavalitsuselt omanikustaatust kinnitava otsuse märtsis 1994. Kinnistu oli varem siseministeeriumi bilansis, selle andis Venemaa saatkonnale üle tollane siseministeeriumi kantsler Heiki Arike, kes ministriks tõustes otsuse tühistas. Vene saatkond on seni keeldunud majast lahkuma.

Jaga lugu:
Hetkel kuum