TAFTA teke ergutaks jõudsalt Euroopa Liidu majandust

ESI arvestused näitavad, et kaotades kaubanduspiirangud USA ja ELi vahelt, suureneks Euroopa Liidu majanduslik aktiivsus 94--184 miljardi dollari võrra. USAs suureneks samal ajal majandustoodang 142--239 miljardi dollari võrra. Nende mõjusate arvude järgi otsustades on selge, et ESI on asunud selgelt toetama üle Atlandi ulatuva vabakaubanduspiirkonna loomist.

TAFTA ühendaks riigid, kes on ühesugusel sotsiaal-majanduslikul arengutasemel. Lisaks on nad võtnud ühise vabakaubanduse lisamise kohustuse, ütles ESI tegevdirektor Claude V. Prestowitz.

Tema arvates oleks lääne võimsate majanduskeskuste tolliliit hea eeskuju ülejäänud maailmale ja ühtlasi annaks soodsa tõuke maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) arengule. Vastasrindlased jälle väidavad, et niisugused plaanid on kaubanduspoliitiliselt suunatud muu maailma vastu.

TAFTA riigid moodustaksid kogu maailma kaubandusest 55%. Liidu poolt räägib asjaolu, et nende omavaheline kaubavahetus on mahuliselt tasakaalus. Mõlemad ekspordivad põhiliselt arenenud tööstustooteid, mis muudab kaubavahetuse ka kvalitatiivselt võrdseks.

ELi ja USA kaubavahetuse eripäraks on vastastikuste investeeringute suur maht. Näiteks USAsse tehtud otsestest välisinvesteeringutest on 60% pärit Euroopast. Aasia firmade investeeringud moodustavad sellest ainult poole. Ühendriikide firmade välisinvesteeringutest on ligi pooled suunatud Euroopasse, ületades kolmekordselt Aasiasse tehtud investeeringuid. Isegi Euroopa viimase majandusseisaku ajal paigutasid ameeriklased sinna kaks korda enam raha kui kiire majanduskasvuga Aasiasse.

ESI meelest oleks TAFTA tõeline kaubandusliit, samal ajal kui Põhja-Ameerika vabakaubanduspiirkonna (NAFTA) tekkes etendasid suuremat osa poliitilised põhjused. Probleemvaldkondadeks TAFTA loomisel oleksid põllumajandus, lennukitööstus ja telekommunikatsioon. KL