Maksuviivist ei saa võtta maksuna
Roose sõnul sätestas aastatel 1990--1993 kehtinud maksukorralduse seadus maksumaksja kohustuste mittetäitmise õiguslikud tagajärjed sanktsioneeriva normina (viivis, sissenõue) ehk kohustusena kanda vastutust õigusnormide rikkumise eest.
«Nendes sanktsioonides avaldub selle õigusnormi eritunnus tema sunniviisilisuses,» kommenteeris Roose. «Väita, et maksud on sanktsioonid, on vale, kuna maksud on maksumaksja seaduslik rahaline kohustus, sanktsioone aga rakendatatakse sundusena, et kohustuse subjekt täidaks talle pandud kohustust.»
Roose sõnul võrdub see piltlikult väitega, et maksumaksjale karistusena määratud kaheaastane vabadusekaotus on maks. «Samal alusel ei ole maksud ka kõik muud sanktsioonid, sh viivis, trahv, sissenõue, maksu- kordne,» lisas Roose.
Maksuhalduri poolt kohaldamisele kuuluvad sanktsioonid, nagu trahvid ja viivised, on sätestatud maksukorralduse seaduses ja haldusõigusrikkumiste seadustikus. Roose sõnul on maks aga see, mis on maksuseadusega sätestatud.
Näiteks tulumaks on sätestatud tulumaksuseadusega, käibemaks käibemaksuseadusega jne.
«Seega trahvid ja viivised ei ole maksud, mis on seotud maksumaksja poolt talle seadusega pandud kohustuste rikkumisega konkreetsete maksuseadustega kehtestatud maksude maksmisel,» selgitas Roose.
Ta lisas, et ka pankrotiseaduse § 86 lõige 1 punkt 3 alusel kuuluvad maksu (riikliku) mõiste alla vaid tulumaks, käibemaks ja sotsiaalmaks, mitte viivis.
Riigimaksu ja viivise eristamise küsimus tõstatus selle aasta alguses seoses Raku karusloomakasvatuse sovhoosi pankrotihalduri Jaak Annuse algatatud ja seni lõpetamata kohtupretsedendiga, milles pankrotihaldur soovis jagada kohtu kaudu Harju maksuameti võlanõude põhivõlaks ja viiviseks.
See lükkaks 16 miljoni kroonise maksuviivise neljandasse järku ja jätaks 5,5 miljoni kroonise põhivõla kolmandasse järku.
Nii suureneksid oluliselt teiste võlausaldajate võimalused raha kätte saada. Seni juurdunud praktika kohaselt on kogu maksuvõlg rahuldatud kolmandas järgus viivist eraldamata.