OMX Baltic−0,25%295,41
OMX Riga0,58%906,65
OMX Tallinn−0,24%2 036
OMX Vilnius−0,04%1 201,36
S&P 500−0,12%6 362,9
DOW 30−0,38%44 461,28
Nasdaq 0,15%21 129,67
FTSE 1000,01%9 136,94
Nikkei 225−0,05%40 654,7
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%92,69

OMX Baltic−0,25%295,41
OMX Riga0,58%906,65
OMX Tallinn−0,24%2 036
OMX Vilnius−0,04%1 201,36
S&P 500−0,12%6 362,9
DOW 30−0,38%44 461,28
Nasdaq 0,15%21 129,67
FTSE 1000,01%9 136,94
Nikkei 225−0,05%40 654,7
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%92,69

01.12.95, 00:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Teedeprojektid on rahapuuduses

See ilmneb Euroopa liidu komisjoni liikme Neil Kinnocki koostatud ettekandest, mis esitatakse läbivaatamiseks Madridi tippkohtumisele. «Ehkki liikmesriikide eelarve on väga pingeline, peaks neil jätkuma arusaamist, et see raha tuleb leida,» kinnitas ta.

Kinnock väidab, et pikaajalisi investeeringuid tuleks käsitada avarama pilguga ja neid ei tohiks pidada üksnes riigivõla suurendajaks. Ta peab silmas asjaolu, et praegu, enne valuutaliidu loomist on kõik ELi liikmesriigid riigivõla vähendamise eriti tõsiselt käsile võtnud. Kinnock tõestab oma uuringute abil, et infrastruktuuriprojektide sotsiaal-majanduslik mõju on kaks korda suurem kui valitsusjuhid arvavad, mistõttu ta loodab Madridi tippkohtumisel neilt suuremat toetust projektide finantseerimisel nii riiklike kui eravahenditega.

Teatavasti otsustasid peaaegu aasta tagasi peetud Esseni tippkohtumisel ELi valitsusjuhid ja riigipead käivitada aasta jooksul 14 suure üleeuroopalise infrastruktuuriprojekti elluviimine. Kuid siiamaani ei ole valitsused eraldanud nendeks ELi komisjoni arvates piisavalt raha ning peale selle on nad komisjonil keelanud lisaraha hankimiseks emiteerida ECU-obligatsioone.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Sel aastal on nendeks projektideks ELi eelarvest võimalik eraldada 1,6 miljardit ECUd. Puudu on 240 miljonit ja aastaiks 1996--1999 veel 760 miljonit ECUd.

Rahapuudusel takerdub Pariisi, Brüsseli, Kölni, Amsterdami ning Pariisist läbi Lõuna-Saksamaa itta rajatavate kiirteede ehitus. DI

Seotud lood

PwC Legali vandeadvokaat Karen Root ja PwC maksuosakonna juht Martin Lehtis annavad saates nõu valdusfirma loomiseks.

28.07.25, 15:23

Erisugused grupistruktuurid – kasulik äristrateegia või juriidiline komistuskivi?

Enimloetud

Börsiuudised

29.07.25, 06:00

Rahaga ühisrahastusplatvormile lõksu jäänud investor hoiatab teisi

Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi

Börsiuudised

29.07.25, 08:30

Merko ehitab Pärnus pelletiärimeestele 50 miljoniga hotelli

Uudised

29.07.25, 17:00

Oleg Gross: meil on nii palju sigu, et võiks terve Narva ümber piirata

Saated

29.07.25, 12:15

Viis korda läbi põlenud noor investor: kiirelt miljonäriks saamine tuleb millegi arvel

Uudised

29.07.25, 14:00

Andres Sonn nõuab Äripäeva artiklite eemaldamist: ma ei mõjuta Coop Panga otsuseid

Börsiuudised

29.07.25, 13:22

USA ja Euroopa kaubanduslepe pani euribori järsult tõusma

Viimased uudised

Börsiuudised

30.07.25, 23:16

Turmp lajatas Indiale tollitariifidega

Börsiuudised

30.07.25, 22:53

USA keskpank jättis teisitimõtlejate kiuste intressimäära muutmata

Börsiuudised

30.07.25, 19:21

Nordic Fibreboard plaanib aktsiakapitali jõudsalt suurendada

Börsiuudised

30.07.25, 17:49

Artea panga portfell kasvas, kasum kahanes

Uudised

30.07.25, 17:06

Lihatööstused ootavad riigilt katkuga abi. “Väiksed ei tule nende kahjumitega toime”

Uudised

30.07.25, 17:06

Raadiohommikus: Liveni ja Efteni kvartalitulemused, Narva kaubanduse hetkeseis

Börsiuudised

30.07.25, 16:45

USA majandus kasvas teises kvartalis 3%

Börsiuudised

30.07.25, 16:41

Tallinna ja Vilniuse börsid jätkasid taandumist

Atria Eesti tegevjuhi Meelis Laande sõnul on nende kahju katkust küll suurem – aruande järgi 600 000 eurot –, kuid väiksematele tootjatele võib löök valusamgi olla, kuna neil on puhvrit vähem.

Lihatööstused ootavad riigilt katkuga abi. “Väiksed ei tule nende kahjumitega toime”

USA keskpank jättis teisitimõtlejate kiuste intressimäära muutmata

Kunda tehas pannakse kaheks kuuks seisma oktoobrist, selle järel töötatakse kolmes vahetuses senise nelja asemel.

Estonian Cell seiskab kaheks kuuks tootmise

Lihatööstused ootavad riigilt katkuga abi. “Väiksed ei tule nende kahjumitega toime”

Riigil plaanid paigas. Järgneval neljal aastal saab kaitsevägi kaasaegsema relvastuse, rohkem laskemoona ja rohkem tegevväelasi.

Rahuliku ööune jaoks 10 miljardit. Riigikaitse nelja aasta plaan viib tulejõu senisest kaugemale

“See ei mõjutanud mitte ühtegi grammi kahjuks või õnneks, kellele kuidas,” kommenteeris firmamatja Lauri Hansberg ärikeelu saamist. Nüüd on tal juba uued tulevikuplaanid enda sõnul paika loksumas.

“Aitab sellest naljast küll.” Ärikeelu saanud firmamatja lõpetab karjääri

Analüütikud tõid välja 10 ettevõtet, mida osta, kuna näevad suurt eelist turul konkurentide ees ja alahinnatud aktsia hinda.

Kümme dividendi-aristokraati, mida osta

Rosimannus ja kompanjonid ostsid kiirabifirma 11 miljoniga

Leedu majandus kasvas teises kvartalis aastaga 3%.

Euroala majandus kerkis. Tugevat kasvu näitas Leedu

Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp, Piletilevi PLG juht Sven Nuutmann ja Soraineni vandeadvokaat Mario Sõrm.

Tippjuhid: kui tahad turuliidriks saada, pead ise tempot tegema

Ettevõtte uus juht avaldas teisipäeval, et tema peamiseks väljakutseks saab olema kulude kärpimine ja müügitulude kasvu tugevdamine.

Analüütikud langetasid järsult Novo Nordiski hinnasihte

Nordic Fibreboardi suurosanik Joakim Helenius.

Nordic Fibreboard plaanib aktsiakapitali jõudsalt suurendada

Artea panga portfell kasvas, kasum kahanes

Tallinna ja Vilniuse börsid jätkasid taandumist

Merko Ehituse aktsiaid on Hans Palla portfellist müüdud enam kui 1,5 miljoni eest, pildil aktsionäride koosolek.

Lahkunud Hans Palla miljoniportfell liigub edasi pärijatele

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
1 k 17 p 9 t
Toimumiskoht:
Tallinn