Teedeprojektid on rahapuuduses

See ilmneb Euroopa liidu komisjoni liikme Neil Kinnocki koostatud ettekandest, mis esitatakse läbivaatamiseks Madridi tippkohtumisele. «Ehkki liikmesriikide eelarve on väga pingeline, peaks neil jätkuma arusaamist, et see raha tuleb leida,» kinnitas ta.

Kinnock väidab, et pikaajalisi investeeringuid tuleks käsitada avarama pilguga ja neid ei tohiks pidada üksnes riigivõla suurendajaks. Ta peab silmas asjaolu, et praegu, enne valuutaliidu loomist on kõik ELi liikmesriigid riigivõla vähendamise eriti tõsiselt käsile võtnud. Kinnock tõestab oma uuringute abil, et infrastruktuuriprojektide sotsiaal-majanduslik mõju on kaks korda suurem kui valitsusjuhid arvavad, mistõttu ta loodab Madridi tippkohtumisel neilt suuremat toetust projektide finantseerimisel nii riiklike kui eravahenditega.

Teatavasti otsustasid peaaegu aasta tagasi peetud Esseni tippkohtumisel ELi valitsusjuhid ja riigipead käivitada aasta jooksul 14 suure üleeuroopalise infrastruktuuriprojekti elluviimine. Kuid siiamaani ei ole valitsused eraldanud nendeks ELi komisjoni arvates piisavalt raha ning peale selle on nad komisjonil keelanud lisaraha hankimiseks emiteerida ECU-obligatsioone.

Sel aastal on nendeks projektideks ELi eelarvest võimalik eraldada 1,6 miljardit ECUd. Puudu on 240 miljonit ja aastaiks 1996--1999 veel 760 miljonit ECUd.

Rahapuudusel takerdub Pariisi, Brüsseli, Kölni, Amsterdami ning Pariisist läbi Lõuna-Saksamaa itta rajatavate kiirteede ehitus. DI