- OMX Baltic−0,49%299,21
- OMX Riga−0,21%891,67
- OMX Tallinn−0,55%2 059,77
- OMX Vilnius−0,32%1 202,17
- S&P 500−0,79%6 229,98
- DOW 30−0,94%44 406,36
- Nasdaq −0,92%20 412,52
- FTSE 1000,17%8 821,11
- Nikkei 2250,26%39 688,81
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,82
- OMX Baltic−0,49%299,21
- OMX Riga−0,21%891,67
- OMX Tallinn−0,55%2 059,77
- OMX Vilnius−0,32%1 202,17
- S&P 500−0,79%6 229,98
- DOW 30−0,94%44 406,36
- Nasdaq −0,92%20 412,52
- FTSE 1000,17%8 821,11
- Nikkei 2250,26%39 688,81
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,82
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa raudteeliiklus on suure murrangu lävel
Välja oli pandud Londoni ja Pariisi vahet sõitev Eurostar, rootslaste X-2000, itaallaste ETR ja sakslaste ICE. Aastal 2000 peaks ICE ronge kasutusel olema praeguse 60 asemel 200, kusjuures ICE 2 arendab kiirust kuni 330 kilomeetrit tunnis.
Euroopa raudteevõrk ning eriti juhtimis- ja signalisatsioonisüsteemid on riigiti küllalt erinevad ning vajavad kiiruste kasvades ühtlustamist. Varem sõltus näiteks palju sellest, kuidas liikluskorraldaja ja rongijuht suutsid kohaneda eri riikide süsteemiga. Nüüd on aga kiirused muutunud nii suureks, et isegi valgusfooride signaalide lugemiseks ei jätku aega, mistõttu rong on juhitav vaid arvuti abil ja kõik signaalid edastatakse rongi raadio teel. On arusaadav, et ülikiire rongi juhtimissüsteemi ei ole enam võimalik riigipiiril ümber lülitada ning kogu Euroopa raudteevõrk hakkab kasutama ühtseid juhtimissüsteeme.
Kuna meil Eestis pole veel Euroopa rööpmelaiust, tasuks hakata mõtlema sama standardi juurutamisele Eestis, seda enam, et senist süsteemi tuleb varem või hiljem niikuinii uuendada.
Tundub, et Euroopa rööpmelaiusele üleminekut on kõige enam kaalutud Leedus, kus seda on mõjutanud poliitiline aspekt -- Venemaa--Kaliningradi vaheline transiitühendus. Arvatavasti peaks diskussiooni alustama ka Eestis ning jälgima sündmusi lõuna pool.
Saksamaa kavatseb raudteede rekonstrueerimisele kulutada umbes 500 miljardit Eesti krooni. See hõlmab raudteejaamade moderniseerimist, rööbaste kohandamist suurte kiirustega, kiirrongide uue kontaktvõrgu loomist ja juhtimissüsteemi ajakohastamist. Järelikult peavad ka teiste riikide raudteeinvesteeringud olema samas suurusjärgus.
Kas uued kiirrongid end ka majanduslikult ära tasuvad, on lahtine. Praegune Saksamaa reisijateveo põhitariif 25 p/km teises klassis ja 38 p/km esimeses klassis ei vasta ilmselt tulevastele ekspluatatsioonikuludele. Kiiraudteevõrgu loomisel kasutatakse loomulikult ära olemasolevaid kiirliine, nagu Madridist lõunasse, Pariisist Marseille´sse, Londonist Pariisi kaudu Brüsselisse ja muidugi Saksamaa hästi välja arendatud kiirliine. Lisaks on kavas laiendada neid liine itta Leipzigini, Varssavini ning Bresti ja Smolenski kaudu Moskvani.
Isiklike muljete põhjal võib öelda, et ICE rongi 251kilomeetrine tunnikiirus Müncheni--Hamburgi liinil on reisijale tunda üksnes nõrga vibratsioonina. Vagunite hermeetilisus kaitseb reisijat vastutuleva rongi ees liikuva suruõhupadja poolt tekitatava kõrvavalutuike eest. Ja tundub, et kiiruse tõus 330 kilomeetrini ei muuda seda tunnet kuigi palju.
Enimloetud
2
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
4
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Viimased uudised
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele