Kaks ja pool aastat tagasi Eestis 20 inimesega alustanud firma on oma tegevust aasta-aastalt laiendanud. Täna töötab Elcoteqis 840 inimest. Järgmise aasta arengukava järgi tõuseb tehase töötajate arv ligi 400 töötaja võrra.
«Telekommunikatsioonide ja arvutustehnika turg on kasvamas ning ka meile on tulemas uusi tellimusi,» rääkis Elcoteq Balticu tegevdirektor Ilmar Petersen. «Hetkel on meil probleemiks ruumipuudus. Ma usun siiski, et järgmise aasta jooksul suudame ennast laiendada nii, et kuni 1200 inimest saaksid töökoha.»
1994. aastal oli Elcoteq Balticu ekspordimaht 438 miljonit krooni. 12,5 miljoni kroonise aktsiakapitaliga firmast kuulub 2/3 Soome firmale Elcoteq OY AB ja 1/3 Finnfundile.
Elcoteq Baltic kuulub Soome elektroonikakontserni Elcoteq Network koosseisu, mis on üks maailma suuremaid elektroonikakomponentide tootjaid. Elcoteq Networkil on Soomes veel neli samalaadset tütarettevõtet. Neist on Elcoteq Balticul kõige suurem käsitöö osa ning sellest lähtuvalt ka töötajate arv.
«Meie kiire arengu põhitegur on kuulumine Elcoteq Networki, mille tehased teineteist toetavad tootmise ja tehnoloogia siirdamise vallas,» kinnitas Petersen. «Samuti on meil head ja arenevad kliendid telekommunikatsiooni ja arvutustehnika alal.»
Elcoteq Balticu tehnoloogiline areng on olnud kiire -- viimase aasta jooksul on käivitatud kolm automaatladumisliini. Viimane alustas tööd oktoobri alguses ja see maksis ligi 20 miljonit krooni. «Need tööstusrobotid võimaldasid meil oma tootmistehnoloogiat märgatavalt täiendada ja olla ka märgatavalt atraktiivsemad klientide jaoks,» rääkis Petersen.
Täna teeb Elcoteq Baltic alltöövõtuga 30 toodet seitsmele kliendile. Toodangu hulka kuuluvad näiteks arvutite moodulid, mobiiltelefonide lisaseadmed ja audio-videotehnika komponendid.
Ilmar Peterseni arvates on Eestil välisinvestorite ligimeelitamiseks vähemalt elektroonika vallas suur potentsiaal.
«Meil on piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu ning meie kulude struktuur ei ole ebasoodus sellise tegevuse jaoks,» rääkis Petersen. «Kahtlemata on siin vaja väga palju tööd teha kvaliteedisüsteemide arendamisel ja inimeste koolitamisel uute tehnoloogiate tundmise alal. Väga oluline on korraliku kvaliteedisüsteemi käivitamine ja ehitamine,» lisas ta.
Seotud lood
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele