Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Turumajandus ja saamatud jaemüüjad

    29. novembri Äripäevas ilmus toimetuse juhtkirjana artikkel pealkirjaga «Turgude keelamine pole lahendus jaekaubandusele». Seda lugedes jääb jaekaupmeestest mulje kui saamatutest ettevõtjatest, kes ei saa aru turumajanduse põhimõtetest ning nõuavad riigilt nendest edukamalt läbilöövate turgudest konkurentide tegevuse keelustamist.
    Julgen väita, et enamiku jaekaupmeeste näol ei ole tegemist turumajandusele jalgujäänud saamatute ettevõtjatega. Ometi arvan ma, et mõistet «turumajandus» ei ole päris õige ka lausa sõna-sõnalt võtta. Kuigi turumajanduse põhiolemuse määrab konkurents, on ka riigil ja kohalikel omavalitsustel siin oma osa. Minu arvates oleks riigi ülesanne eelkõige kõigile konkureerijatele ühiste mängureeglite kehtestamine ning nendest kinnipidamise jälgimine, tagamaks kõigile konkureerijatele võrdsed võimalused. Praegust situatsiooni jaekaubanduses võib vaadelda ilmselge turumüüjate soosimisena.
    On selge, et turgude niivõrd suure populaarsuse peamine põhjus on seal müüdavate kaupade madalamad hinnad. Miks siis ikkagi poed ei suuda nii odavalt müüa kui turumüüjad? Kaupluses lisatakse kaupade sisseostuhinnale juurdehindlus (toidu- ja esmatarbekaupadele keskmiselt 15--20%), mille praegust taset ei saa küll kuidagi liiga kõrgeks pidada. Juurdehindlusest peab jätkuma kõigi kulude katteks ning loomulikult tahab ka kaupmees, nagu iga teinegi ettevõtja, oma tegevusest mingit tulu saada. Kaupluse põhilised kuluartiklid on: rent, soojus- ja elektrienergia, transport ja valvekulud. On veel palju muid vajalikke kulutusi, ilma milleta on poe eksisteerimine võimatu. Kuigi ka legaalse kaubanduse käive on tõusnud (peamiselt üldise hinnatõusu arvel), ei kata see jaekaubanduse kulude olulist tõusu viimastel aastatel.
    Poeomanik on sõlminud oma töötajatega töölepingud ning maksab neile palka ja kannab üle üksikisiku tulumaksu. Palkadele lisandub veel 20% sotsiaalmaksu ja 13% ravikindlustust. Kui nüüd veel midagi järele jääb, on selle pealt vaja tasuda ettevõtte tulumaks ning loomulikult on konkurentsis püsimiseks vaja veel investeerida uute kaubandusseadmete soetamisse, remonti jm. Ma ei tea praegu ühtegi jaekaubandusettevõtet, kus viimastel aastatel oleks omanikele mingeid arvestatavaid dividende välja makstud. Kaupade müügihinda poes tõstab veel lisatav 18protsendiline käibemaks.
    Turukauplejate kulud piirduvad enamasti ainult transpordikulude ja turupileti ostmisega. Julgen arvata, et turumüüjatele nende peremeeste poolt makstava tasu pealt jäävad enamasti tasumata nii üksikisiku tulumaks, sotsiaalmaks kui ka ravikindlustus, lisaks sellele jääb riik ilma ettevõtte tulumaksust. Sellest, kuidas on lugu käibemaksu ja selle tagasisaamisega, oli juba juttu 4. detsembri Äripäevas. Enamik turul müüjatest on maksuametis kirjas (juhul kui neil sellise organisatsiooniga üldse mingeid suhteid on) mittekäibemaksukohustuslasena, st nad väidavad oma aastakäibe olevat alla 250 000 krooni. Kuna enamik turukaupmeeste tehingutest, sh ka kaupade ostmine, käib sularahas, on maksuametil nende tegelikku käivet ja tulu äärmiselt raske kontrollida.
    Kuigi kõik kauplemist reguleerivad seadused ja eeskirjad peaksid teoreetiliselt ühtemoodi kehtima nii turul kui kauplustes, tundub ometi, et need on vaid poodide jaoks. Samal ajal kui kauplustele esitatavad nõuded muutuvad üha rangemaks ning kontrollijad poodides võivad norida iga pisiasja pärast, kaob kontrollijate printsipiaalsus millegipärast turgudel, kus kauplemiseeskirja eiramine on kujunenud juba reegliks, mitte üksikuks erandiks. Aeg-ajalt turgusid muidugi kontrollitakse, aga 2--3 juhuslikult ettesattuva turumüüja trahvimine ei suuda oluliselt parandada tuhandete kauplejate kombeid.
    Ma ei taha sugugi väita, et kõik turgudel kauplejad on ebaausad ning mitte mingil juhul ei saa õigustada maksude maksmisest kõrvalehiilimist ning kauplemiseeskirjade eiramist kauplustes. Jaekaubanduse liit ei taotle mitte sugugi turgude sulgemist ja sellega saamatutele poepidajatele konkurentsieeliste kehtestamist, vaid just seda, et nii poodide kui turgude jaoks kehtiksid võrdsed mängureeglid ka tegelikkuses. Turgude ohjeldamatu voogamise ning selle kontrollimiseks loodud ametkondade täieliku huvi puudumisega seal toimuva vastu on loodud ideaalsed tingimused varimajanduse õitsenguks, salakauba ning ka poodidest jm varastatud kaupade müümiseks.
  • Hetkel kuum
Asjatundjad: eurotoetuste vennatapp jätkub – kellele see vajalik on?
Riik on jõudnud eurotoetuste tagasinõuetega kulukasse kriisi, nii jätkata ei tohiks, kirjutavad vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaat Mario Sõrm advokaadibüroost Sorainen.
Riik on jõudnud eurotoetuste tagasinõuetega kulukasse kriisi, nii jätkata ei tohiks, kirjutavad vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaat Mario Sõrm advokaadibüroost Sorainen.
Tuuleaktsiatele hakkab peatselt puhuma pärituul
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eurovalimistel soovib osaleda üheksa erakonda ja kuus üksikkandidaati
Riigi valimisteenistusele laekusid tähtajaks üheksa erakonna ja kuue üksikkandidaadi avaldused Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks.
Riigi valimisteenistusele laekusid tähtajaks üheksa erakonna ja kuue üksikkandidaadi avaldused Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks.
Luman ja Pevkur kutsuvad ettevõtjaid reservväelasi rahaliselt toetama
Kaitseminister Hanno Pevkur ja Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse nõukogu esimees Toomas Luman allkirjastasid reservväelaste fondi loomise koostöö memorandumi.
Kaitseminister Hanno Pevkur ja Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse nõukogu esimees Toomas Luman allkirjastasid reservväelaste fondi loomise koostöö memorandumi.