• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aasta edukamatest tehingutest

    Viidates konfidentsiaalsusnõudele on kinnisvarafirmad aasta edukaimast tehingust rääkides üsna kidakeelsed

    Kinnisvarabüroo omanik Hillar Viks peab õnnestunud tehinguks eduka lahenduse leidmist probleemirohkele asjaajamisele. Tegemist oli ühe kinnistatud krundiga Reinvaldi 3, mis kuulus kahele vennale, kes soovisid krundi eest saada samas majas asuvat kahte korterit. Nii oleks krundi hinnaks olnud kaks miljonit krooni ning 700 m² krundi ruutmeetri hind oleks tulnud pea 3000 krooni. «Selline hind on Harju tänava krundil, kus asuvad varemed,» veenis Viks vendi nende soovi ebareaalsuses. Korterid osteti Mustamäele ja krunt müüdi poole miljoni krooni eest.
    Probleeme tekitas ka teadmatus, kas riik vabastab sellel aastal tagastatud varadega tehtud tehingud tulumaksust või mitte. «Pidime tegema mitu lepingut,» teavitab Viks leitud lahendusest, mille järgi ostja maksab tulumaksu kehtestamise korral teise osa rahast suvel. «Maadlesime päris kõvasti,» viitab Viks kinke-, hoonestusõiguse jm lepingutele, «aga ostja esindaja, Bangalo alla neelanud Uus Maa, oli koostöös väga viisakas.»
    Vastukaaluks räägib Viks teisest äripartnerist. Viimane pidi korterist väljakolijale maksma kompensatsiooni, unustas selle aga oma taskusse. Viksi abiga jõudis 30 000 krooni siiski ootajani. «Kantpeadest ärimeeste aeg saab ümber,» tsiteerib Viks Eesti Ekspressi vastutavat väljaandjat Hans H. Luike, lisades «me pigem kaotame tehingu, kui hoiame mõned kauba puudused oma teada.» Viksi sõnutsi on pool selle aasta käibest toonud inimesed, kes varem juba nende teenust kasutanud on.
    Pindi Kinnisvara Tallinna filiaali juhataja Jaak Vende peab selle aasta tublimaks ürituseks üürivõlglaste korterite suurerastamist. Pindi Kinnisvara, kus on ametis 35 inimest, on üürivõlglaste korterite erastamisprojekti kallal juba kaheksa kuud töötanud.
    Tallinnas, Tartus ja Pärnus on firma erastanud üle 200 üürivõlglase korteri. Vende sõnutsi kõiguvad võlasummad 10 000 krooni ringis, ent on ulatunud ka 30 000 kroonini.
    Üürivõlgnike korterite erastamise aktiivseks perioodiks loeb Vende veel tuleva aasta esimest poolaastat, mil loodetakse veel paarsada korterit erastada.
    Kinnisvarafirma Eri müügidirektor Ahto Ader nimetab firma selle aasta «suurima mürtsuga» tehinguna Keemia tn 11 asuva maja 36% ostmist. 17 ostetud korteri eest, mille üldpind moodustab 170 000 m², maksti üle kümne miljoni krooni. «Raha ostuks tuli Eri firmadegrupi edukast tegevusest,» on Ader napisõnaline. Arvestades, et viimistletud korteri ruutmeetrihind on 9000 krooni, peaks 17 viimistletud korteri müügist laekuma üle 1,5 miljardi krooni. «Üheksa korterit on juba omaniku leidnud,» teavitab Ader, kelle sõnutsi saavad maja elanikeks prominendid, enamjaolt pangandusest. Kinnisvarafirma tehingute koguarv sellel aastal ulatub üle 300.
    Viidates konfidentsiaalsusnõudele kinnisvarafirmade esindajad avameelsusega ei hiilga. «Meie parimaks tehinguks oli Lauteri tn 5 asuva maja müük,» teatab Mendelson & Co PR-juht Hannes Kuhlbach, tundes heameelt, et äripindade vahendamine läbi kinnisvarafirmade on elavnenud.
    «Selle aasta märksõnaks on ka haldamine,» lisab Kuhlbach, kelle sõnutsi Mendelson & Co on ette võtnud üle paarikümne projekti. Enamjaolt on need endistele omanikele tagastatud majad, kes lisaks haldamisele tellivad firmalt ka arendusprojekti.
    Ober Hausi arengus oli Liivi Laose sõnutsi tähtsamaks momendiks koostöölepingute sõlmimine USAst pärit välisinvestoritega.
    Kinnisvarafirma Reinhard direktor Rainer Hinno teatab, et tulusaim oli Mustamäel asuva laokompleksi müügi vahendamine. 5000 m² kompleks müüdi viie miljoni krooni eest. «Meie firma käive on sellel aastal neli korda kasvanud,» hindab Hinno mööduva aasta edukust.
    Arco Vara juhatuse esimees Richard Tomingas prognoosib firma käibeks 40 miljonit krooni. Paremate tehingutena nimetab Tomingas kolme vanalinna maja müüki, tühjadele maadele rajatavaid äriprojekte ja uute korterite arendusprojekte. Viiest uuest arendusprojektist peab Tomingas tähtsamaks elamurajooni väljaehitamist Pääskülas ja kaubanduskeskuse rajamist Susi hotelli juurde. «Enne läheb päike looja, kui need kokku lugeda jõuab,» naerab Tomingas, kui pärida, palju tehinguid aasta jooksul teha jõuti, «tõsisemaid umbes 250.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.