Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maanteed vajavad miljard krooni aastas
Valitsuses heakskiidetud maanteede arengukava on tehniline dokument, millega määratletud põhimõtete eesmärk on säilitada olemasolev teedevõrk. Maanteeameti programmidirektori Aleksander Kaldase sõnade kohaselt taheti arengukava kaudu teadvustada kaht olulist momenti. «Me ei pea ehitama uusi maanteid, kuid juba olemasolev vara vajab regulaarset taastamist, « rääkis Kaldas. Tema väitel eraldati käesoleval aastal maanteehoiuks 360 miljonit krooni, mis katab vajadusest vaid kolmandiku.
Kaldas tõstis esile ka põhimõtte, et maanteehoiu peab kinni maksma maantee kasutaja. Tema ütlusel on seda võimalik rakendada ainult mootorikütuse aktsiisi kaudu. Arengukavas oli välja pakutud aktsiisi laekumine kas riigieelarvelisse või -välisesse sihtotstarbega fondi. Kaldase sõnul võimaldaks eelarveväline laekumine perspektiivis raha kasutamise pikaajalisemat planeerimist.
Teede- ja sideminister Kalev Kuke kinnitusel on valitsus fondi ideega nõus, kuid ei ole veel otsustanud, mis kujul see hakkab toimima. «Arvan, et eelarvevälise fon-diga välja tulla ei ole õige otsus. See tähendaks, et üks osa riigi rahast läheb riigikogu kontrolli alt välja,» kommenteeris Kukk.
Ministri kinnitusel vajab maanteede korrashoid rohkem raha, kui seda on järgmisel aastal mootorikütuse aktsiisist laekuv 600 miljonit krooni.
Eesti vajadus on praegu umbes miljard krooni aastas, millest 70% kuluks maanteedele ja 30% linnatänavatele, lausus Kukk.
Fondi loomisega on Kuke ütlusel aega kuni järgmise eelarve vastuvõtmiseni.