• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maanteed vajavad miljard krooni aastas

    Valitsuses heakskiidetud maanteede arengukava on tehniline dokument, millega määratletud põhimõtete eesmärk on säilitada olemasolev teedevõrk. Maanteeameti programmidirektori Aleksander Kaldase sõnade kohaselt taheti arengukava kaudu teadvustada kaht olulist momenti. «Me ei pea ehitama uusi maanteid, kuid juba olemasolev vara vajab regulaarset taastamist, « rääkis Kaldas. Tema väitel eraldati käesoleval aastal maanteehoiuks 360 miljonit krooni, mis katab vajadusest vaid kolmandiku.
    Kaldas tõstis esile ka põhimõtte, et maanteehoiu peab kinni maksma maantee kasutaja. Tema ütlusel on seda võimalik rakendada ainult mootorikütuse aktsiisi kaudu. Arengukavas oli välja pakutud aktsiisi laekumine kas riigieelarvelisse või -välisesse sihtotstarbega fondi. Kaldase sõnul võimaldaks eelarveväline laekumine perspektiivis raha kasutamise pikaajalisemat planeerimist.
    Teede- ja sideminister Kalev Kuke kinnitusel on valitsus fondi ideega nõus, kuid ei ole veel otsustanud, mis kujul see hakkab toimima. «Arvan, et eelarvevälise fon-diga välja tulla ei ole õige otsus. See tähendaks, et üks osa riigi rahast läheb riigikogu kontrolli alt välja,» kommenteeris Kukk.
    Ministri kinnitusel vajab maanteede korrashoid rohkem raha, kui seda on järgmisel aastal mootorikütuse aktsiisist laekuv 600 miljonit krooni.
    Eesti vajadus on praegu umbes miljard krooni aastas, millest 70% kuluks maanteedele ja 30% linnatänavatele, lausus Kukk.
    Fondi loomisega on Kuke ütlusel aega kuni järgmise eelarve vastuvõtmiseni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
USA tööturg taastus oodatust kiiremini
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).