Maksuseaduse muutus mõttetu

Vallaste sõnade kohaselt oleksid maksukorralduse seaduse muudatused asjakohased siis, kui need reguleeriksid riigi ja maksumaksja vahekorda, kuid selles osas seaduse eelnõus parandusi ei ole.

«Maksukorralduse seadus on äärmiselt riigikeskne ja selleks see ka jääb,» märkis Vallaste. «N-ö lammaste pügamine on läinud sellisesse äärmusse, et maksuametnike määratud trahvid ületavad teinekord isegi firma aastakäibe.»

Maksumaksjate liidu juhatus pöördus 28. detsembril rahandusministeeriumi poole palvega saada tutvumiseks maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu.

«Kindlasti esitame oma ettepanekud lähemal ajal riigikogule,» ütles Vallaste. Tema sõnul soovib seni kaitsepositsioonil olnud maksumaksjate liit hakata kontrollima, kui otstarbekalt maksumaksja raha kasutatakse.

Maksukorralduse seaduse muudatuste eelnõu täpsustab maksuvõla ja garandi mõistet. Vallaste sõnul on garandi mõiste praegu kehtivas ENSV tsiviilkoodeksis niigi hästi ära seletatud ja jääb arusaamatuks, miks on vaja asjaolusid segasemaks ajada. «Mistahes reeglite väljatöötamisele peab eelnema probleem, kuid praegu on arusaamatu, miks maksukorralduse seadust muuta,» märkis Vallaste.

Seaduse muudatustes täpsustatakse ka tollitööd puudutavaid mõisteid ja muudetakse erastatavate ettevõtete maksuvõla intresside määramise ja kustutamise korda, mis seni kuulus rahandusministeeriumi pädevusse. Edaspidi hakkaks see kuuluma valitsuse kompetentsi.

Eelnõu kohaselt peab eraisikust ettevõtja, kes ei ole käibemaksukohustuslane, end edaspidi registreerima maksuameti kohalikus talituses.